Jossif Šagal
Jossif Šagal (ka Jossif Chagal; sündinud Joseph Schagal; 8. jaanuar 1922 Narva – 4. aprill 1993 Kiryat-Shmona, Iisrael) oli Eesti viiuldaja.
Ta õppis aastatel 1931–1940 viiuli erialal Tallinna Konservatooriumis (Johannes Paulseni klassis).
Aastatel 1943–1944 mängis ta Jaroslavlis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite sümfooniaorkestris. Aastatel 1943–1944 oli ta viiuldaja ERSO-s: oli seal 1964–1976 kontsertmeister; ühtlasi mängis 1959–1965 Tallinna Kammerorkestris ja 1968–1974 keelpillikvartetis (koos Lemmo Erendy, Ants Toomingase ja Ivo Juuliga, kvartett esitas ja salvestas ka eesti loomingut (Rudolf Tobiast, Heino Ellerit, Olev Saud jt).
Ta tegutses ka meeleolumuusikuna, õppis 1939. aastal iseõppijana saksofonimängu; mängis saksofoni ansamblis Merry Pipers. Aastatel 1940–1941 ja 1945–1947 mängis ta viiulit ansamblis Kuldne Seitse. Aastatel 1956–1972 mängis ta Eesti Raadio kvintetis koos Emil Laansoo, Igor Grapsi, Aleksis Avasalu ja Hans Hindperega. Samuti on ta mänginud Emil Laansoo ja Aleksander Rjabovi ansamblites ning restoranis Gloria, 1980. aastatel oli Salong-orkestri I viiul, samuti omanimelises kvintetis (Erki Aavik, Endel Annus või Valter Roots, Andres Narma, Mati Lukk või Robert Ots) ja sekstetis (Erki Aavik, Märt Ratassepp, Kalev Velthut või Rein Karin, Andres Narma, Mati Lukk või Robert Ots). Temalt on rohkesti helisalvestisi Eesti Raadios ja kogumikplaatidel.
Jossif Šagal elas 1992. aastast Iisraelis. Ta suri 1993. aastal Kiryat-Shmonas (asub Iisraeli Põhjaringkonnas).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti muusika biograafiline leksikon, 2. köide, lk 342, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2008