Mine sisu juurde

Josefina Molina

Allikas: Vikipeedia
Josefina Molina
Lisa pildiallkiri.
Sünninimi Josefina Molina Reig
Sünniaeg 14. november 1936 Córdoba (Hispaania)
Rahvus hispaanlane
Elukutse stsenarist, režissöör ja lavastaja
Organisatsioonid Academia de las Artes Escénicas de España
Tunnustus

kuldmedal kujutava kunsti teenete eest (2006) ja teoste eest (2011);

Goya auhind (2011)

Josefina Molina Reig (sündinud 14. novembril 1936 Córdobas) on Hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik.

Ta oli Hispaania naisfilmitegijate teerajaja ning lavastas selliseid teoseid nagu mängufilmid "Öö funktsioon" (1981) ja "Esquilache" (1988) või telesari "Teresa de Jesús" (1984).[1] 2006. aastal asutas ta naisfilmitegijate ja audiovisuaalmeedia assotsiatsiooni (CIMA) ja on selle aupresident.

2019. aastal pälvis ta riikliku filmiauhinna.[2]

Ta sündis keskklassi perekonnas; tema isa oli Córdobast pärit kaupmees, kes tegeles jalatsite ja apteegitoodete müügiga, ja ema katalaanlanna, kes oli pühendunud kodutöödele ja laste eest hoolitsemisele. Tänu pereettevõtte edule ei kannatanud nad puuduse käes, mistõttu võis Josefina käia mainekates koolides, nagu Brothers of La Salle ja Escolapias de Santa Victoria (kus omandas keskhariduse).[1] 1969. aastal sai ta bakalaureusekraadi. [1]

Tema esimene kokkupuude kinomaailmaga leidis aset kodulinna kinodes, kuhu vanemad teda pühapäeva pärastlõunati viisid. 15-aastaselt, kui ta nägi Jean Renoiri filmi "Jõgi", tärkas temas huvi jutustada lugusid filmi kaudu.[3]

Juba nooruses liitus ta mitmete Cordoba kunstihuviliste loojate ja intellektuaalide rühmadega. Osales sageli "Kinoklubi Senda" ja "Sõprusringi kinoklubi" linastustel ja debattidel ning külastas ka edumeelsetest noortest koosnevat "Juan XXIII" ringi, mille raames asutas draamarühma "Teatro Ensayo Medea”. Selle rühma eesotsas tegi ta oma esimese töö teatri režissöörina, lavastades Norra näitekirjaniku Henrik Ibseni "Nukumaja". Näidend kukkus läbi, sest mängupaiga tingimused olid kehvad ja näidendi sõnum oli toonase publiku jaoks jõhker.[1]

1962. aastast alates hakkas ta regulaarselt osalema raadiosaates "Vida de espectáculos", mida edastas Radio Vida, ülimenuka rubriigiga "Naine ja kino".[1]

Ta õppis politoloogiat ja asutas 1962. aastal oma kodulinnas Teatro de Ensayo, kus lavastas mitu lavateost. 1969. aastal sai temast esimene naine, kes sai filmikoolis Escuela Oficial de Cine režissööri/produtsendi kutse. Sel perioodil ta Hispaania Televisioonile palju draamasarju ("Etudio 1", "Hora once", "Teatro de siempre" jne).

Josefina kohandas ja lavastas mitmeid lavastusi, näiteks Josep María Beneti "Motín de Brujas", Agustín Moreto "No puede ser el guardar una mujer", A. R. Gurney "Cartas de amor" ja Rafael Alberti "La Lozana Andaluza" [4]

Tema silmapaistvaimad telesarjad olid "El camino" (1978), mis räägib 11-aastasest poisist Daniel El Mochuelost; "Teresa de Jesús" (1984), mis jutustab Concha Velasco kehastatud Püha Teresa de Jesúse elust; ja Vicente Blasco Ibáñezi romaani "Entre naranjos adaptatsioon" (1998).

Tema esimene täispikk mängufilm "Vera, un cuento cruel", pärineb aastast 1973 ja 1981. aastal paistis ta silma filmiga "Función de noche" – mis räägib lahus elava abielupaari ühisest elust, kus Lola Herrera ja Daniel Dicenta mängivad iseennast.

1989. aastal esilinastus ta Antonio Buero Vallejo näidendil "Un soñador para un pueblo" põhineva ajaloolise draama "Esquilache". "Lo más natural" (1990) ja "La Lola se va a los puertos" (1993) olid tema viimased filmikatsetused. [5]

2006. aastal asutas ta koos teiste filmitegijatega, nagu Inés París, Chus Gutiérrez, Icíar Bollaín ja Isabel Coixet, Naisfilmitegijate ja Audiovisuaalse Meedia Assotsiatsiooni (CIMA), mille aupresident on Josefina.

2012. aastal andis Hispaania Kinematograafiakunstide ja Teaduste Akadeemia talle Goya auhinna. [6]

2012. aastal nimetati ta Andaluusia lemmiktütreks. [7]

Pärast seda, kui Josefina Molina otsustas enam filme mitte teha, hakkas ta raamatuid kirjutama. Tema esimene romaan oli "Cuestión de azar" ("Juhuse küsimus"). Lugu tema põlvkonnast Andaluusias, kuidas tüdrukud said hariduse ja kuidas teda koolitati, sellele järgnes Teresa de Jesúsist rääkiv "En el umbral de la hoguera".

Molina ja feminism

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema feministlik külg on samuti tuntud ja ta on kirjutanud raamatu "Cine de mujeres en la Transición" ning "La trilogía feminista" koos Cecilia Bartolomé ja Pilar Miróga. Mõned tema avaldused sellel teemal on järgmised:

Filmid ja seriaalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Režissöör

[muuda | muuda lähteteksti]
  • La otra soledad (lühifilm) (1966)
  • Aquel humo gris (lühifilm) (1967)
  • Pequeño estudio (TV seriaal) (1968)
  • Melodrama infernal (lühifilm) (1969)
  • Teatro de siempre (TV seriaal) (1 jagu) (1971)
  • Casa de muñecas II (1971)
  • Hora once (TV seriaal) (4 jagu) (1971–1972): "El cochero", "La prudente venganza", "Eleonora" y "La Marquesa de O"
  • La rama seca (lühifilm) (1972)
  • Cuentos y leyendas (TV seriaal) (1 jagu): "La promesa" (1974)
  • Vera, un cuento cruel (1974)
  • Los pintores del Prado (TV seriaal) (1 jagu): "Durero: La búsqueda de la identidad" (1974)
  • Un globo, dos globos, tres globos (TV) (1 jagu), 21 oktoober 1974
  • Novela (TV seriaal) (6 jagu) (1974–1978)
  • Hedda Gabler, para Estudio 1 (TV) (1975)
  • Escritores de hoy (TV seriaal) (1 jagu) (1975): "La asegurada"
  • Los libros (TV seriaal) (1 jagu) (1976)
  • Doña Luz (1976)
  • Anna Christie, para Estudio 1 (TV) (1976)
  • Escrito en América (TV seriaal) (1979)
  • Cuentos eróticos (parte de "La tilita") (1980)
  • Función de noche (1981)
  • Paisaje con figuras (TV seriaal) (1 jagu) (1984)
  • Lope de Vega (1984)
  • Teresa de Jesús (TV seriaal) (8 jagu) (1984)
  • Hija de la Iglesia (1984)
  • Vida (1984)
  • Visita de descalzas (1984)
  • Fundaciones (1984)
  • El castillo interior (1984) (TV seriaal) (8 osa)
  • La voz humana (serie TV) (1 jagu) (1986)
  • La mujer sola (1986)
  • Esquilache (1989)
  • Lo más natural (1991)
  • La Lola se va a los puertos (1993)
  • Función de noche (serie TV) (1 jagu) (1995)
  • Las trampas del azar (Kaks hooaega kroonikat) (1995)
  • Entre naranjos (TV miniseriaal) (3 jagu) (1998)
  • La otra soledad (lühifilm) (1966)
  • Aquel humo gris (lühifilm) (1967)
  • Melodrama infernal (lühifilm) (1969)
  • Vera, un cuento cruel (1974)
  • Los pintores del Prado (TV seriaal) (1 jagu): "Durero: La búsqueda de la identidad" (1974)
  • Hedda Gabler, para Estudio 1 (TV) (1975)
  • Los libros (TV seriaal) (adaptatsioon – 1 jagu) (1976)
  • Doña Luz (1976) (adaptatsioon)
  • Anna Christie, para Estudio 1 (TV) (1976)
  • Novela (TV seriaal) (adaptatsioon – 5 jagu) (1978)
  • Función de noche (1981)
  • Teresa de Jesús (TV seriaal) (8 jagu) (1984)
  • Hija de la Iglesia (1984) – Vida (1984)
  • Visita de descalzas (1984)
  • Fundaciones (1984)
  • El castillo interior (1984)
  • La mujer sola (1986) (adaptatsioon)
  • Esquilache (1989)
  • La voz humana (serie TV) (adaptatsioon – 1 jagu)
  • La Lola se va a los puertos (1993)
  • Entre naranjos (TV lühiseriaal) (3 jagu) (1998)

Režissööri abi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Luciano (lühifilm) (1965)
  • Teatro de siempre (TV seriaal) (1 jagu): "Ricardo III" (1967)
  • Cuentos eróticos (1980), como 'mujer que guiña el ojo'.[8]

Auhinnad ja nominatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Goya auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
aasta Kategooria Film Tulemus
1989 parim lavastaja pügamine kandidaat
Parim kohandatud stsenaarium kandidaat
2011. aastal Au Goya võitja

Hispaania televisiooniakadeemia auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
aasta Kategooria seeria Tulemus
1998 Parim režissööritöö ja/või lavastus Entre naranjos võitja
Parim ilukirjandusprogramm kandidaat
2003. aasta Toda una vida võitja

Mall:Sucesión

Muu tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Medalla de Oro al mérito en las Bellas Artes (2006)
  • Medalla de Oro al Mérito en el Trabajo (2011)[9]
  • VIII Premio Participando Creamos Espacios de Igualdad 2015. aasta auhind kunsti ja kultuuri kategoorias, mille annab välja Madridi linnavalitsuse naiste nõukogu.[10]
  • Premio Nacional de Cinematografía (2019)[11]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 MCNBiografias.com. "Molina Reig, Josefina (1936-VVVV). » MCNBiografias.com". www.mcnbiografias.com. Vaadatud 1 de marzo de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  2. Press, Europa (30 de agosto de 2019). "Josefina Molina, Premio Nacional de Cinematografía". europapress.es. Vaadatud 30 de agosto de 2019. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)
  3. Ya Veremos M80 Radio (10 de septiembre de 2015). "Josefina Molina: la primera directora de cine en España". https://www.youtube.com/. Vaadatud 2 de marzo de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend); välislink kohas |website= (juhend)
  4. "Josefina Molina". Cinco Horas Con Mario. Originaali arhiivikoopia seisuga 15 de marzo de 2016. Vaadatud 7 de marzo de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |archive-date= (juhend)
  5. Borau, José Luis, dir. (1998) Diccionario del cine español. Academia de las Artes y las Ciencias Cinematográficas de España.
  6. Josefina Molina, Goya de Honor 2011 RTVE.es
  7. abc. "Josefina Molina verá reconocida su carrera en el Festival de Cine Europeo de Sevilla 2013". abcdesevilla.es. Vaadatud 7 de marzo de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  8. "Josefina Molina". IMDb. Vaadatud 8 de marzo de 2016. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  9. "Medalla de Oro al Mérito en el Trabajo BOE". 14 de noviembre de 2011. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  10. "Consejo de las Mujeres del Municipio de Madrid – Histórico". www.consejomujeresmadrid.org (Euroopa hispaania). Vaadatud 3 de octubre de 2018. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= (juhend)
  11. Belinchón, Gregorio (30 de agosto de 2019). "Josefina Molina, premio Nacional de Cine" (hispaania). El País. ISSN 1134-6582. Vaadatud 30 de agosto de 2019. {{cite news}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |access-date= ja |date= (juhend)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]