Josef Terboven
Josef Antonius Heinrich Terboven (23. mai 1898 Essen – 8. mai 1945 Skaugum) oli saksa riigitegelane.
Terboven oli pärit jõukast katoliiklikust maaomaniku perekonnast. 1915. aastal astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ja võttis osa Esimesest maailmasõjast. Teda autasustati esimese ja teise klassi Raudristiga. Sõja järel õppis ta aastatel 1919–1922 Münchenis ja Freiburgis riigiteadusi, kuid õpingud jäid lõpetamata.
Aastatel 1923–1925 töötas ta pangaametnikuna. 1923. aastal astus Terboven Natsionaalsotsialistlikkusse Saksa Töölisparteisse ning võttis osa Õllekeldriputšist. 1925. aastal sai ta Esseni SA algorganisatsiooni juhiks.[1] Alates 1928. aastast oli Terboven Esseni gauleiter.[2]
1930. aasta septembris valiti ta Riigipäeva liikmeks. Natsinaalsotsialistide võimuhaaramise järel sai Terboven lisaks sellele ka Preisimaa riiginõunikuks. 5. veebruaril 1935 nimetati ta Reinimaa ülempresidendiks.[3] 1936. aastal anti talle SA obergruppenführeri auaste.[4]
Saksamaa sissetungi järel Norrasse nimetati Terboven 24. aprillil 1940 Norra riigikomissariks.[5] Terboven ei juhtinud Norrat otseselt, vaid talle allus Norra tsiviilvalitsus. Saksamaa kapituleerumise järel lõpetas Terboven elu enesetapuga, lastes oma punkri lõhkeainega õhku.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 http://www.rheinische-geschichte.lvr.de/persoenlichkeiten/T/Seiten/JosefTerboven.aspx
- ↑ http://www.axishistory.com/about-ahf/134-campaigns-a-operations/campaigns-a-operations/2094-15-nov-1942-gauleiters
- ↑ http://www.dhm.de/lemo/html/biografien/TerbovenJosef/
- ↑ http://www.lwl.org/westfaelische-geschichte/portal/Internet/finde/langDatensatz.php?urlID=1399&url_tabelle=tab_biographie
- ↑ http://www.historisches-centrum.de/index.php?id=287