Jooks
|
See artikkel räägib kulgemisviisist, jooksu kohta spordis vaata artiklit jooks (sport). |
Jooks ehk jooksmine on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. Erinevalt kõndimisest ei puuduta jooksmisel jalad kogu aeg maad. Jooksmisel tõmbuvad lihased kokku ja pumpavad vereringesse valku. Vereringe viib valgu peaajju, kus aktiveerub katepsiin B, mis pärast jooksmist taastab lihaseid ning parandab mälu ja õppimisvõimet.[1]
Sörk
[muuda | muuda lähteteksti]Sörk on aeglane jooks, mis sai 1970. aastatel Läänes tavaliseks tervisespordi alaks. Et sörk koormab liigeseid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandust eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- Joe Puleo, Patrick Milroy "Jooksu anatoomia". Inglise keelest tõlkinud Marina Maran, eessõna Kristjan Port. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2012, 200 lk; ISBN 9789985587447