Johannes Taul

Johannes Taul (24. juuli 1922 Riidaja, Valgamaa – 26. veebruar 2010) oli eesti pärimusmuusika traditsioonide edendaja ja torupillimuusika taaselustaja, helilooja, pillimeister ja -õpetaja.

Asutas 1972. aastal rahvamuusikaansambli Torupill ning on olnud veel mitme rahvapilliansambli looja ja juht. Ansambel Torupill on paljukordne vabariiklike ja üleliiduliste taidlusfestivalide laureaat ning esindanud eesti rahvamuusikat paljudes välisriikides . Johannes Tauli loodud ansambel Torupill oli üldse esimene torupilliansambel Eestis. Torupillide koosmängu võimaldas nende ehitamine ühes helistikus, mida varasemas torupillimängu traditsioonis Eestis ei kasutatud.

Johannes Taul on rahvamuusikat ise kogunud ja kogutut oma ansamblitega esitanud. Ka on ta oma ansamblite jaoks ise muusikat loonud, korraldanud rahvusvahelisi torupillipidusid ja esitanud torupillimuusikat välismaal. Johannes Taul on viisistanud laule nii enda kui teiste autorite sõnadele.

Haridustee

• 1935–1941 – Tõrva Progümnaasium
• 1939 – Tartu Kõrgem Muusikakool, Evald Turgani viiuliklass
• 1946–1948 Tartu Riiklik Kunstiinstituut, maalifakulteet, juhendaja Alfred Kongo
• 1967 – Tartu Riiklik Ülikool, romaani-germaani keeled ja kirjandus (lõpetatud)

Ametikohad

• 1944–1977 Riidaja 8-klassilise kooli saksa keele ja laulmise õpetaja
• 1950–1971 Riidaja rahvapilliorkestri kunstiline juht
• 1972–1994 Rahvamuusikaansambli Torupill kunstiline juht
• Alates asutamisest Ühiskondliku Pedagoogilise Uurimise Instituudi liige, uurides eesti rahvakooli ajalugu ja keeleõpetamise probleeme 

Tunnustus

• 1996 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (koos Ants Tauliga, Eesti torupillitraditsiooni taastamine ja edendamine, Ants Tauli pereansambli edukas esinemine ülemaailmsel folkloriaadil Hollandis)
• 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk

Isiklikku

• Johannes Tauli isa Eduard Taul (09.12.1888–05.02.1957) oli Riidajas aktiivne ühiskonnaelu tegelane ja muusikaseltsi Wambola juht, juhatas laulukoori ja organiseeris näitetrupi tegevust. Eduard Taul oli valla volikogu ja kooli hoolekogu liige, tegutsedes ka Helme koguduse juhatuses, ristides lapsi ja saates viimsele teekonnale lahkunuid.
• Johannes Taulil ja maalikunstnik Lehte Taulil on kaks tütart ja poeg. Poeg Ants Taul on Eesti rahvamuusik ja torupillimeister. Johannes Tauli õe Õie poeg oli näitleja Sulev Luik.

Teoseid

• “Riidaja rahvapilliorkestri arengust ja töökorraldusest” (Tallinn, 1955)
• “Zu der Geschichte und dem Bau des estnischen Dudelsacks” (Anuario da Gaita nr 13, 1998)
• “Metsa veerel väike maja” (Tartu, 2002; laule J. Tauli viisidega)
• “Viiuli valmistamisest ja ajaloost” (Tartu, 2003)
• “Seal, kus lõhnab ristik”(Tartu, 2007; laule J. Tauli viisidega)
• Tõlkinud Eva Gerlachi raamatu “Araabia templid liivas“ (Tallinn, 1971)