Johann von Uexküll
|
See artikkel räägib 1535. aastal hukatud Riisipere mõisnikust; teiste samanimeliste kohta vaata Johann von Uexküll (täpsustus). |
Johann von Uexküll (ka Johann Uexküll, Üxküll; hukati 7. mail 1535 Tallinnas) oli Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.
Johann von Uexküll sündis Johann (Hans) von Uexkülli[1] (surnud 1521) ja Riisipere pärija Helena Weckebrodti (surnud 1497) pojana. 1501. aastal sai ta Riisipere mõisnikuks[2],[3]. Talle kuulus ka Rannamõisa mõis, mille kaheks – Ilmandu ja Tabasalu – osaks jagatud valdused pärandas ta poegadele nende täisealiseks saamiseni ja koolituskuludeks ning mis pärast seda läks J. von Uexkülli viimase tahteavalduse järgi tütardele kaasavaraks.
Kuritegu ja hukkamine
[muuda | muuda lähteteksti]Johann von Uexküll piinas surnuks ühe oma Tallinna põgenenud talupoja (Suurepere Madis), minnes sellega vastuollu linnaõigusega, mille kohaselt aasta ja päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 nädalat) linnas viibinud isik oli linna kaitse all.
„Aastal 1535 maikuu (7.) päeval hukati mõõgaga aulik Johann Uexküll Riisiperest. Ta oli oma talupoega esmalt mõnitanud ning raskesti piitsutanud ja siis ta paku sisse löönud ning kaks ööd seal suure külma käes kinni hoidnud, nii et tal jalad ära külmunud. Siis võttis ta puuhalu ja lõi talle külmavõetud jalgade alla ja seejärel puuga kaks korda vastu pead, nii et mees hinge heitis. Seda tunnistas tema (Uexküll) foogtide ja kodanikkude ees. Mahalöödud talupoja sõbrad ja tema vend olid temale tee linna kinni pannud; tema tuli siiski linna, ja nii kaebasid siis talupoja sõbrad tema peale. Ta tunnistas, ilma et teda oleks piinatud, et ta on nõnda toiminud, nagu ülal kirjutatud, ja pakkus palju raha, et sellest (surmamõistmisest) pääseda: seekidele ühe küla ning iga aasta kogu oma eluaja jooksul seekidele ühe sälitise rukkeid ja linnale 1000 marka. Seda ei võinud kohus lubada. Sündigu rikkaga samuti nagu vaesegagi! Jumal heida armu hingele! Johann Uexküll Riisiperest hakati viima hukkamispaigale väljaspool linnamüüre, oli linnavärava taha kogunenud hulk aadlikke, et teda päästa. Seepärast hukati ta häda sunnil Harju väravate vahel mõõgaga ja tema naisele anti tagasi kõik, mis tema taskust leiti, tema mõõk, surnukeha, kirikuriided jne. Ainult riided, mis tal seljas olid, kui teda hukati, kuuluvad timukale. Nendega pole rael mingit pistmist.“
[viide?]
Neid sündmusi on kujutatud mängufilmis "Verekivi".
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Johann von Uexküll oli abielus Rabivere mõisast pärit Dorothea Mecksiga (surnud 1548).[4] Abielust sündisid:
- Magdalena von Uexküll, Riisipere pärija, abiellus Haimre mõisniku Dietrich von Fahrensbachiga[2]
- Conrad von Uexküll
- Johann von Uexküll, Riisipere mõisnik[5]
- Adelheid von Uexküll, abiellus Elistvere mõisniku Hermann Wrangelliga
- Kuningude von Uexküll, abiellus Haaslava mõisniku Ewert von Dückeriga
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Mõisa ajalugu". Oti mõis. Square Inc. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2019.
Taani võimu teisel poolel on Oti mõisa valdused kasvanud senisega võrreldes veelgi, nii et eespool mainitud Otto von Uexkülli pojapoeg Johann (hans) von Uexküll on juba Rootsi riigihoidjalt Andreas Erichson Hästehufudilt saanud kinnituse 18 adramaa suurusele mõisale koos Veere ja Välta külaga.
- ↑ 2,0 2,1 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register Uue-Riisipere mõis (Nissi khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register Vana-Riisipere mõis (Nissi khk)
- ↑ Uexküllid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk.477
- ↑ Uexküllid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 3 , Görlitz, 1930, Parandused lk.50
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Stavenhagen. Johann Uexküll von Riesenberg. Eine Tragödie, Riga 1910 (ESTER-is)