Johann Mäe
Johann Heinrich Mäe (31. detsember 1894 Luuga Peterburi kubermang – 23. märts 1944 Narva lähedal) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane. Ta oli 8. Eesti Laskurkorpuse suurtükiväeülem.
Johann-Heinrich Jüri p. Mäe sündis 1. jaanuarl 1895. aastal Luga linnas, nooruses elas Peterburis, kus ta isa töötas aednikuna, hiljem asusid vanemad uuesti Luga linna, kus ta aastail 1906–1910 õppis Luuga linnakoolis, töötades hiljem samas postitelegraafi ametnikuna.
Esimeses maailmasõjas, 1915. aasta jaanuaris kutsuti Venemaa keiserliku armee suurtükiväkke. Ta võttis osa Maailmasõjast Edela- ja Rumeenia rindel rühmaülemana ja autasustati mitme ordeniga: Püha Anna ordeni IV järk (1917). Teenis 1. tagavara-suurtükiväedivisjonis patarei nooremohvitserina, 2. Amuuri suurtükiväebrigaadis patarei nooremohvitserina, 7. novembril 1917 ülendati lipnikust, alamleitnandiks. Sooritas ta eksternina eksamid Nikolai Kadetikorpuse juures Peterburis. Vabastati teenistusest 10. märtsil 1918. aastal.
1918. aasta suvel astus Johann-Heinrich Mäe vabatahtlikult Punaarmeesse, teenides Luugas suurtükiväe divisjoni sideülemana ja järgnevalt topograafia õppejõuna keskkomandöride kursustel Jeletsi linnas (praeguses Orjoli oblastis). 1919. aastal Tuula diviisi suurtükivägi, Doni kasakate ratsaväekorpuses kindral Mamontovi juhtimise all, adjutandina ning Doni tagavarapatareis ja 2. Doni suurtükiväebrigaadis. 1920. aastal sõitis ta Krimmist Lõuna- ja Kesk-Euroopa kaudu Eestisse.
Eesti sõjaväes teenis Mäe esialgu 3. Välja Suurtükiväedivisjonis, 1921. aastal ülendati alamleitnandist, leitnandiks. 1923. aastal lõpetas Vabariigi Sõjakooli alalisväe ohvitseride kursused. 1924. aastal ülendati kapteniks 3. suurtükiväerügemendis. 1925. aastast oli 3. suurtükiväerügemendi majandusülem. 1925. aastast 3. diviisi suurtükiväes. 1926–1928 3. diviisi suurtükiväe 5. grupi ülem. 1928. aastast 2. diviisi suurtükiväge 3. grupi ülema abi kt. 1929. aastast 3. suurtükiväegrupi ülema abi. 1931. aastal ülendati majoriks.
Astus 1931 ja lõpetas aastal 1932 Kõrgema Sõjakooli juhtimise ja staabiteenistuse alal. Pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist, 1933. aastast töötas Johann-Heinrich Mäe vanema suurtükiväe ja taktika õppejõuna[1] Sõjaväe Ühendatud Õppeasutistes Tallinnas. Sõjaväe Ühendatud Oppeasutiste ajajärgul kirjutas ta teose „Suurtükiasjandus" I, II ja III köide. 1939. aastal ülendati kolonelleitnandiks.
Ta oli aastani 1940 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõud suurtükiasjanduse alal. Aastatel 1940–1941 oli ta õppejõuks Tallinna Jalaväe Koolis. Seejärel oli ta tegevväelane 22. Eesti Territoriaalses Laskurkorpuses. 8. juulil 1941 saadeti ta Nõukogude Liitu.
Ta tõusis 8. Eesti Laskurkorpuse suurtükiväeülemaks (1942 – 23. märts 1944[2]). 1942. aasta varakevadel suunati Eesti Laskurkorpusse suurtükiväe ülemaks. Samal teenistuskohal võttis ta osa Velikije Luki vabastamisoperatsioonist, juhatades tervet suurtükiväe grupeeringut. Teenete eest Velikije Luki vabastamisel autasustati polkovnik Mäed, Punalipu ordeniga. polkovnik Johann-Heinrich Mäe astus VK(b)P-sse 1942. aasta lõpul.
Johann Mäe langes 23. märtsil 1944 Narva lähedal, Narva rindel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Johann Mäe Eesti ohvitseride andmebaasis
- ↑ Polkovnik Johann-Heinrich Mäe, Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 25 märts 1944