Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)
See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes IV kohta vaata lehekülge Johannes IV; Johann IV kohta vaata lehekülge Johann IV |
Johannes IV Kievel (ka Johann Kyvel, surnud 22. aprillil 1527) oli Saare-Lääne piiskop 1515–1527.
Johannes Kievel pärines aadlisuguvõsast, mille liikmeid on Liivimaal mainitud juba 13. sajandil. Ta võis pärineda Tartu piiskopkonnast, kus Kersten Kievel ostis 1517. aastal endale Suur- ja Väike-Aakaru külad.[1]
1506. aasta juulis ja 1508. aasta juulis on Johannes Kievelit mainitud magistri ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonna toomhärrana, 1508. aasta juunis ainult Tartu toomhärrana. 1513. aasta sügisel viibis Kievel Roomas, kus ta saavutas selle, et paavst Leo X kinnitas ta Saare-Lääne piiskopi koadjuutoriks, mille põhjuseks toodi piiskop Johannes Orgase vanadusnõtrus.[2] Võimalik, et just Roomas viibimise tõttu ning enda sidemete rõhutamiseks paavstiga lasi Kievel Kuressaare piiskopilinnusesse üles panna Leo X vapi.[3]
Koadjuutorikohta oli endale juba 1509. aastast taotlenud ka Saare-Lääne toomdekaan Johann Wetberg, kes püüdis oma positsioone tugevdada ka edaspidi, kuid tagandati 1516. aastal, pärast järjekordset Roomas-käiku, dekaani kohalt.[4]
1513. aasta novembris valiti Kievel väidetavalt Tartu piiskopiks, kuid ta ei astunud sellesse ametisse.[5]
Pärast Johannes Orgase surma kinnitati Kievel 23. märtsil 1515 Saare-Lääne piiskopiks ja pühitseti Riia peapiiskopi poolt 24. juunil 1515 pidulikult ametisse. Viimasel üritusel, mis toimus Haapsalus osalesid ka teised Liivimaa võimukandjad või nende esindajad.[6]
Kievel korraldas aastail 1519–1522 visitatsioone[7] ning taotles maahärra võimu suurendamist, kuid selle taotluse nurjasid vasallid. 1524. aastal oli ta sunnitud andma vasallidele eesõiguskirja, milles piirati maahärra võimu.[8][9] Kevel soovis ka Vana-Pärnusse rajada kõrgemat kooli, kuid seegi plaan ebaõnnestus.
On oletatud, et Kievel laskis 1517. aastal trükkida eestikeelse katoliikliku katekismuse ("Kieveli katekismus")[viide?].
Johannes Kievel suri 22. aprillil 1527 kell 6 õhtul Haapsalus ja maeti 24. aprillil Haapsalu toomkiriku kooriossa.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ J. Siebmacher's grosses und allgemeines Wappenbuch. Bd. 3. Abth. 11, Der Adel der russischen Ostseeprovinzen. T. 2, Der nichtimmatrikulirte Ade. Toim. M. Gritzner, 1901, lk 91 ; Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545), Band II. Väljaandja Hermann von Bruiningk, Riia, 1923, Nr. 232.
- ↑ Leonis X. Pontificis Maximi Regesta, toim. Joseph Hergenröther, 1884, nr. 4802.
- ↑ Anu Mänd, "Piiskoppide vappidest ja Medicite vapist Kuressaare linnuses", Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2013-2014, 2015, lk 150-158.
- ↑ Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.
- ↑ Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, lk. 272, allmärkus 1.
- ↑ Tiina Kala. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. Tuna, 2009, nr. 1, lk. 29–38.
- ↑ Evald Blumfeldt, "Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519–1522", Ajalooline Ajakiri, 1933, lk 44–55, 116–125, 160–164.
- ↑ Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, Nr. 169.
- ↑ Madis Maasing, Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?, Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert", aastaraamatus Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1900 [1. osa], lk 43; 1902 [3. osa], lk 55; 1911/1912/1913 [4. osa], lk 100–101.
- Tiina Kala. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. Tuna, 2009, nr. 1, lk. 29–38.
Eelnev Johannes III Orgas |
Saare-Lääne piiskop 1515–1527 |
Järgnev Georg von Tiesenhausen |