Johan De la Gardie
Vabahärra Johan De la Gardie (3. mai 1582 Tallinn – 10. märts 1642 Steninge) oli Rootsi riigitegelane
Johan De la Gardie sündis prantsuse päritolu Rootsi väejuhi ja riigitegelase Pontus De la Gardie (surnud 1585) ning Johan III (1537–1592) vallastütre Sofia Gyllenhielmi (surnud 1583) pojana. Tema vennast Jakob De la Gardiest (1583–1652) sai silmapaistev väejuht ja riigitegelane.
Johan jäi noorelt orvuks. Tema ema suri teist poega Jakobit sünnitades. Isa uppus 1585 Narva jõkke. Lapsed kasvatas üles Sofia kasuisa Turu foogt Lars Hordeel (1540-ndad –1591) koos oma naise, Sofia ema Karin Hansdotteriga (1539–1596).
1. jaanuaril 1594 sai Johan De la Gardie kuningas Sigismund III-lt Ekholmeni vabahärra tiitli. Ekholmeni loss asub Uppsala läänis ja oli 1561–71 kuulunud tema isale.
15. septembril 1611 sai ta Turu asehalduriks ja 16. mail 1616 Hämeenlinna asehalduriks. 6. märtsist[1] 1625 kuni 1628. aastani oli ta Tallinna linnuselääni[1] ja Eestimaa ning 1630–1634 Stockholmi ja Upplandi kuberner.
Kui Per Brahe 1630 riigipäeva istungil haigestus, nimetas kuningas Gustav II Adolf De la Gardie maamarssaliks. Maamarssal oli Rootsi rüütelkondade ajutine juht ja maamarssalina juhtis De la Gardie kuni aasta lõpuni kõiki riigipäeva istungeid. Aastail 1631–1638 oli Jakob De la Gardie rüütelkonna direktor. Aastast 1633 kuulus ta Riiginõukogusse ja 1634 sai ta ühtlasi Rootsi õukonna assessoriks.
Tema valdusse kuulus Eestis muuhulgas Raasiku mõis.
Johan De la Gardie suri 1642 Stockholmist 30 km põhja pool Steninge lossis ja maeti Veckholmi kirikusse.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Johan De la Gardie abiellus 1609 Katarina Oxenstiernaga (suri 1625), kellega sai 7 last, kõik tütred. Ainult kolm neist said abieluealiseks:
- Beata (1612–1680), oli abielus Lennart Torstensoniga ja hiljem Per Brahe nooremaga
- Sofia (1615–1647), oli abielus Jöns Kurckiga (1590–1652)
- Katarina (1616–1680), oli abielus Fredrik Stenbockiga (1607–1652).
Teist korda abiellus ta 1640 Görvel Arvidsdotter Possega Näsist, kellega nad lapsi ei saanud.[2] Posse sai pärastpoole leskkuninganna Maria Eleonora õukonna ülemaks.
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]Johan De la Gardie esivanemad | |||
Vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642) |
Vabahärra Pontus De la Gardie (suri 1595) |
Jacques Scouperier (suri 1565) |
Guillaume Scouperier |
Jeanne de Bellegarde | |||
Catherine de la Sainte Colombe | Berenger de la Sainte Colombe | ||
Honorine Dufaur | |||
Sofia Gyllenhielm (1559–1583) |
Rootsi kuningas Johan III (1537–1592) |
Rootsi kuningas Gustav Vasa (1496–1560) | |
Margareta Eriksdotter (Leijonhufvud) (1514–1551) | |||
Katarina Hansdotter (1539–1596) |
Hans Klasson Kökkemäster | ||
Ingeborg Åkesdotter |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835, lk.382
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) s. 63
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Eelnev Per Gustafsson Banér |
Eestimaa kuberner 1626-1628 |
Järgnev Philipp Scheiding |