Johan Busch
Johan Busch (21. juuli / 2. august 1873 Vara, Tartumaa – 3. september 1940 Tartu) oli eesti mööblitööstur.[1]
Johan Busch sündis Varal kingsepana töötanud eruohvitseri Gottfried Georg (1831–1902) ja Kadri (neiup. Tommerso, 1848–1933) pojana.[2] Buschi esiisad töötasid 19. sajandi algusest Sieversite Vara mõisas ja enne seda praeguse Läti aladel asunud Vilzēni (Wilsenhof) mõisas kutsaritena.
Alghariduse sai J. Busch Vara valla köstrikoolis, mille lõpetamise järel asus 1885. aastal õppima sadulsepa ametit. Kõigepealt Tartu sadulseppmeistri A. Tenzi juures, seejärel Viljandis Preisimaalt pärit Wilhelm Seidat’i (1866–1910)[3] sadulsepa- ja polstermööblitööstuses. Pärast viis aastat kestnud õppeaega omandas J. Busch sellikutse ja asus tööle Pärnus tislermeister Gustav Grünthali (1836–1912)[4] ja Preisi päritolu tõldsepa Carl Ludwig Schwarzenbergi (1831–1897)[5] juures. Seejärel töötas ta aasta aega Riias Seedorffi polstermööbli-tööstuses. Riiast naasis J. Busch Tartusse, kus töötas sadulseppmeistrite, Tüüringist pärit Ludwig Friedrich Reinhardti (1850–1900),[6] Kärstnas sündinud Woldemar Friedrich Grünwaldti (1853–1929)[7] ja hiljem lühikest aega Carl Koordti (1858–?)[8] juures.
1894. aasta lõpus sai J. Busch sadulsepa meistrikutse. 9. veebruaril 1895. aastal asutas Tartus Vene tänaval (majas nr 13) esimese sadulsepa- ja polstermööblitööstuse.[9] Järgmisel aastal alustas ta koostööd mööblitööstur Ludwig Bandelier’ga. Bandelier’le kuulus Kalda ja Vene tänava nurgal suur krunt, kus asusid elumaja ja mööblikauplus, tisleritöökojad ja laod. J. Buschi ja L. Bandelier’ koostöö kestis 25 aastat kuni töösturi surmani 1922. aastal. 1912. aastal avas J. Busch Tartu peamisel kaubatänaval, Aleksandri tn 12 oma poe (hävis Teises maailmasõjas, praeguse Küüni tn pargi alal), mis oli avatud kuni 1940. aastani. 1917. aastal kolis J. Busch oma sadulsepa- ja polstermööblitööstuse Kalda tänavalt oma majja Eliisabeti (praegune Eha) tn 17 (hävis Teises maailmasõjas). J. Busch valmistas mööblit mitte ainult Tartusse, vaid ka Liivi- ja Eestimaa mõisatesse ja Venemaale.[10]
J. Buschi mööblitööstus oli Tartu vanim ja seal õppisid mitmed hiljem oma töökoja asutanud mööblitootjad, sh Oskar Sõmermaa. J. Busch oli Tartu Töösturite Keskühingu nõukogu liige, sadulsepa tööala juhatuse liige, Tartu Tööoskusameti ekspert sadulsepatöö alal, Tartu Majaomanikkude Panga nõukogu liige, Tartu Majaomanikkude Ühingu liige, Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi liige, Tartu Peetri koguduse I pihtkonna liige, nõukogu ja üldnõukogu liige.
J. Busch on maetud Tartu Vana-Peetri kalmistule.
J. Buschi poeg oli eesti lastearst Harry Busch.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Johan Busch, Tartu ärimees ja tööstur (foto)".
- ↑ A. Feldmann, V. Kuusloo, V. Tiido, A. Matsalu (1937). Tartu Töösturite Keskühing. 1917–1937. Koguteos. Tartu: Tartu Töösturite Keskühingu väljaanne. Lk 154.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.1.103:181
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.1.391:110
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.1.390:129
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.1.599:355
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.1.609:268; https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.1.599:158
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.1.599:232
- ↑ "Johan Buschi ametijuubel". Postimees nr. 38. 9. veebruar 1930. Lk 8. Vaadatud 10.08.2024.
- ↑ Mirjam Peil, Toomas Zupping (2013). Toast tuppa : Eesti linnakodu lugu. Tallinn: Päikesevanker. Lk 333.