Johan Borgen

Johan Borgen

Johan Collett Müller Borgen (28. aprill 1902 Kristiania – 16. oktoober 1979) oli norra kirjanik, ajakirjanik, esseist, näitekirjanik ja kriitik.

Borgen hakkas lühijutte kirjutama 1920. aastatel. Ta jätkas karjääri eksperimentaalsete novellidega ning temast sai üks 20. sajandi olulisemaid Norra kirjanikke. Eriti meisterlikult kujutas ta oma teostes lapsi ja noori ning käsitles oma aja ühiskonna eksistentsiaalseid probleeme. Kuigi tema teosed rääkisid noorte inimeste kohutavatest tegudest, hoidus Borgen moraalitsemisest.

Tema esimene raamat "Mot mørket" oli lühijuttude kogumik, mis ilmus 1925. aastal. Teos ei saavutanud erilist edu.

Järgmistel aastatel reisis Borgen mööda Euroopat. Esikromaanis "Når alt kommer til alt" (1934) käsitles ta keskealise intellektuaali probleeme, skandinaavlastele omast viisakust ja endassesulgumist. Sama teose peategelane esines ka tema näidendis "Mens vi venter" (1938), mis saavutas mõningast edu. Näidendis jätkus eraldatuks jäämise hirmu ja igapäevaelu eest põgenemise temaatika.

Pseudonüümi Mumle Gåsegg (pärit Peter Asbjørnseni rahvajuttudest) all kirjutas ta sarkastilisi ja teravmeelseid kolumne ajalehte Dagbladet, eriti II maailmasõja ajal. Tema artiklid olid iroonilised ning alandasid natsismi ja natsivalitsust. Selliseid kirjutisi sai Borgen avaldada üsna kaua, enne kui ta isik paljastati. Lõpuks ta vangistati ning saadeti Grini vangilaagrisse.

Aastatel 1954–1959 oli Borgen kirjandusajakirja Vinduet toimetaja.

Borgeni tuntuim teos on romaan "Väikelord" ("Lillelord"; 1955).

Looming

Teoseid

• "Mot mørket" (1925)
• "Når alt kommer til alt" (1934; romaan)
• "Lille dommedag (1935; romaan, pseudonüümi Jørgen Hattemaker all)"
• "Barnesinn" (1937)
• "Mens vi venter" (1938)
• "Ingen sommer" (1944; romaan)
• "Kjærlighetsstien" (1946; romaan)
• "Hvetebrødsdager" (1948; novellikogu; eesti keeles "Mesinädalad")
• "Jenny og påfuglen" (1949; romaan)
• "Noveller om kjærlighet" (1952)
• "Lillelord" (1955; romaan; eesti keeles "Väikelord")
• "De mørke kilder" (1956; romaan)
• "Vi har ham nå" (1957; romaan)
• "Jeg" (1959; romaan; eesti keeles "Mina")
• "Noveller i utvalg" (1961)
• "Sorry Boy" (1961; romaan, pseudonüümi Ola Ullern all)
• "Frigjøringsdag" (1963)
• "Blåtind" (1964; romaan)
• "Nye noveller" (1965)
• "Den røde tåken" (1967; romaan)
• "Nye noveller" (1967)
• "Traer alene i skogen" (1969)
• "Min arm, min tarm" (1972; romaan)
• "Den store havfrue" (1973; romaan)
• "Eksempler" (1974; romaan)
• "I dette rom" (1975)

Eesti keeles ilmunud teosed

Raamatud

• "Mesinädalad" (novellikogu) – tõlkinud Henrik Sepamaa, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Loomingu Raamatukogu 1964, nr 9
• "Mina" (romaan) – tõlkinud Elvi Lumet, Eesti Raamat, 1971
• "Väikelord" (romaan) – tõlkinud ja järelsõna autor Sigrid Kangur, Eesti Raamat, 1992

Novellid

• "Nummermannid" – Noorus 1972, nr 8
• "Kuslapuu" – antoloogias "Norra novell", Eesti Raamat, 1976
• "Öö ja päev I" – tõlkinud Sigrid Kangur, valimikus "Sõna" 8. Noored tõlkijad. Koostanud Toomas Haug. Loomingu Raamatukogu 1985, nr 51/52, lk 26–35 ja järelsõna lk 91–93

Muud

• Aforismialbum, kogunud Mart Vellama – Noorus 1993, nr 3, lk 6

Tunnustus

• 1945 Gyldendali sihtkapitali auhind
• 1955 Norra kriitikute kirjandusauhind
• 1965 Doblougi preemia
• 1965 Norra raamatumüüjate auhind Bokhandlerprisen "Väikelordi" eest
• 1967 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind

Kirjandus

• Elvi Lumet, "Johan Borgeni tähtpäevaks" (70. sünnipäev) – Looming 1972, nr 5, lk 875–876; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis