Joachim Gottlieb Schwabe

Joachim Gottlieb Schwabe (11. november 1754 Kose – 21. jaanuar 1800 Kadrina) oli baltisaksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik.

Õppis aastatel 1764–1769 koolis Narvas ja aastatel 1769–1773 Tallinna Gümnaasiumis. Jena Ülikooli immatrikuleeriti ta juulis 1778. Ordineeriti õpetajaks 21. juunil 1780.

Seejärel töötas ta kirikuõpetajana 1780–1783 (kutsuti 4. märtsil 1780) Nissi Maarja koguduses, 1783–1796 (kutsuti 2. augustil 1783, ametisse asus 3. oktoobril 1783) Lihula ja Kirbla koguduses ning 1796–1800 (kutsuti 6. mail ja ametisse asus 3. oktoobril 1796) Kadrina Katariina koguduses. Ta valiti 15. jaanuaril 1798 Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid haiguse tõttu ei võtnud kohta vastu. Ta oli estofiil.

Schwabe elutöö oli eesti maarahva hariduse parandamine. Kuulsaks sai ta eesti keeles luuletava poeedina ja kalendrite autorina. Aastatel 1795–1797 ja 1799 oli ta Eesti-Ma Rahwa Kalendri toimetaja. Kolm Schwabe luuletust: "Laul" (1795), "Lapse uinutamisse Laul" (1796) ja "Kewwade laulda" (1797), olid väga populaarsed. Aastal 1832 tõlkis Heinrich Rosenplänter luuletuse "Laul" saksa keelde, pealkirjaga "Der zufriedene Bauer" ('õnnelik talupoeg'). Surmajärgselt ilmus Schwabe "Eestimaa tallomehhe laul", milles ta kritiseeris Eesti maarahva rõhumist.

Isiklikku

Tema isa Johann Heinrich Schwabe oli Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja, vanaisa Johann Christoph Schwabe oli Ambla Maarja koguduse õpetaja, tema poeg Peter Heinrich Schwabe oli Jõelähtme ja Jüri koguduse õpetaja.

Välislingid

• Joachim Gottlieb Schwabe Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA