Jean Guitton
Jean Guitton (18. august 1901 Saint-Étienne – 21. märts 1999 Pariis) oli prantsuse katoliiklik filosoof ja teoloog, Prantsuse Akadeemia liige.[1]
Ta oli Sorbonne'i filosoofiaprofessor (1955–1968). Enamikus oma töödes arutleb ta vastasseisust inimese usu ja loogika vahel. Ta oli viljakas literaat, avaldanud kokku üle 40 raamatu. 1984. aastal ilmunud raamatus "L'Absurde et le Mystère" ('Absurd ja müsteerium') esitab ta oma mõtteid surma ja hauataguse elu kohta. Kaks aastat enne oma surma ilmunud raamatus "Mon testament philosophique" ('Minu filosoofiline testament') teeb ta kokkuvõtte oma elutööst.
1961. aastal valiti ta Léon Bérard'i surma tõttu vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 10. toolile.[1] Gutton oli esimene mittevaimulik, kellel oli au viibida kutsutud vaatlejana Vatikani II oikumeenilisel kirikukogul. Ta oli monsinjöör Montini (sai 1963. aastal paavst Paulus VI-ks) lähedane sõber (nende tutvus sai alguse 1950. aastal).
Haridustee ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1920–1923[1] õppis ta Pariisis eliitkõrgkoolis École normale supérieure filosoofiat. 1933. aastal[1] kaitses ta doktoritöö Plotinose ja Augustinuse teemal. 1937. aastal sai ta Montpellier' Ülikooli professoriks[1]. Teises maailmasõjas viibis ta aastatel 1940–1945[1] sõjavangis Alam-Sileesias, kuid sai seal jätkata loomingulist tegevust. Pärast sõda töötas ta professorina mitmes Prantsuse ülikoolis. 1955. aastal[1] määrati ta Sorbonne'i filosoofiaprofessoriks vaatamata Vladimir Jankélévitchi ja Jean Wahli vastuseisule, kes nägid selles pétainisme'i taassündi.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1954 – Grand prix de littérature de l'Académie française [1]
- 1987 – valiti Prantsusmaa Moraali- ja Poliitikateaduste Akadeemia liikmeks[1]
- 1990 – Prantsusmaa teeneteordeni L’ordre national du Mérite suurristi järk (Grand-croix)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend Henri Guitton (1904–1992) oli majandusteadlane.
Publikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1933: Portrait d'une mère ('Abtissi portree')
- 1933: Le temps et l'éternité chez Plotin et Saint Augustin ('Aeg ja igavik Plotinosel ja Püha Augustinusel')
- 1933: La philosophie de Leibniz
- 1935: Actualité de saint Augustin
- 1941: Portrait de M. Pouget
- 1942: Justification du temps ('Aja õigustus')
- 1942: Fondements de la communauté française ('Prantsuse kogukonna alused')
- 1942–1943: Journal de captivité ('Vangistuse päevik')
- 1946: Nouvel art de penser ('Mõtlemise uus kunst')
- 1949: Le problème de Jésus
- 1949: L’existence temporelle ('Ajutine eksistents')
- 1949: La Vierge Marie ('Neitsi Maarja')
- 1951: Pascal et Leibniz
- 1951: Le travail intellectuel ('Intellektuaalne töö')
- 1954: Dialogues avec Monsieur Pouget
- 1958: Journal, études et rencontres ('Päevik, uurimistöö ja kohtumised')
- 1959: L'Église et l'Évangile ('Kirik ja Evangeelium')
- 1960: La vocation de Bergson ('Bergsoni kutsumus')
- 1961: Une mère dans sa vallée ('Abtiss oma orus')
- 1962: Regard sur le concile ('Pilk kirikukogule')
- 1962: Génie de Pascal
- 1963: L'Église et les laïcs ('Kirik ja mittevaimulikud')
- 1964: Le Clair et l'Obscur ('Valgus ja pimedus')
- 1967: Dialogues avec Paul VI
- 1968: Développement de la pensée occidentale ('Lääne mõtteloo areng')
- 1970: Profils parallèles
- 1971: Ce que je crois ('Millesse ma usun')
- 1974: Paul VI et l’Année sainte ('Paulus VI ja püha aasta')
- 1974: Écrire comme on se souvient ('Kirjutada nii kuis meenub')
- 1976: Remarques et réflexions sur l'Histoire ('Ääremärkused ja mõttemõlgutused l'Histoire kohta')
- 1976: Journal de ma vie ('Minu elu päevik')
- 1977: Évangile et mystère du temps ('Evangeelium ja aja müsteerium')
- 1978: L'Évangile dans ma vie ('Evangeelium minu elus')
- 1980: Paul VI secret
- 1980: Le Temps d'une vie
- 1981: Jugements ('Otsused')
- 1984: Pages brûlées ('Põletatud leheküljed')
- 1984: L'Absurde et le Mystère ('Absurd ja müsteerium')
- 1985: Portrait de Marthe Robin
- 1986: Œcuménisme ('Oikumeenia')
- 1988: Un siècle, une vie ('Sajand ja elu')
- 1991: Dieu et la science (kaasautorid Grishka ja Igor Bogdanov)
- 1992: Portrait du père Lagrange ('Isa Lagrange'i portree')
- 1994: Celui qui croyait au ciel et celui qui n’y croyait pas (kaasautor Jacques Lanzmann; 'Need, kes usuvad taevasse ja need, kes sellesse ei usu')
- 1996: Le siècle qui s’annonce ('Tulev aastasada')
- 1997: Mon testament philosophique ('Minu filosoofiline testament')
- 1998: Ultima Verba (kaasautor Gérard Prévot)
Tõlked eesti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- 2001: Jumal ja teadus. Johannes Eesti Ühing, kaasautorid Grishka ja Igor Bogdanov, tõlkinud Marina Viia, ISBN 9789985876206
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Jumal ja teadus". raamatukoi.ee