Mine sisu juurde

Jaunsāti vald

Allikas: Vikipeedia
Jaunsāti vald

läti Jaunsātu pagasts

Pindala: 95,1 km²
Elanikke: 760 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,0 in/km²
Keskus: Abavnieki
Valla maastik

Jaunsāti vald (läti keeles Jaunsātu pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Irlava, Pūre, Tume, Kandava ja Zemīte vallaga.

Valla pindala on 95,1 km². 2016. aasta seisuga elas seal 982 inimest.[2] Valla keskus on Abavnieki küla. Vallavanem on Santa Heimane (ühine Pūre vallaga).[3]

Vald on kujunenud Abava mõisa (Abaushof), Jaunsāti mõisa (Neu-Sahten), Vecsāti mõisa (Alt-Sahten) ja Kukšase mõisa (Kukschen) maadele.

Aastal 1945 moodustati Grenči vallas Abava külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1960 liideti Abava külanõukoguga Tume külanõukogu kolhoosi Pumpurs maad. Aastal 1965 liideti sellega Zemīte külanõukogu kolhoosi Zaļā zeme territoorium, ent kolhoosi Druva maad liideti Irlava külanõukoguga. Aastal 1968 nimetati Abava külanõukogu ümber Jaunsāti külanõukoguks. Aastani 1975 oli külanõukogu keskuseks Vecsāti. Aastal 1975 liideti külanõukoguga osa Aizdzire külanõukogu territooriumist. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[4] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.

Suurimaks jõeks on Abava jõgi. Looduskaitse all on Kīši hiidmänd ja veel viis nimetut põlispuud.[5]

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kukšase mõisa hoonetekompleks, park ja häärber, Vecsāti linnus ja asulakoht.[6]

Aastal 2011 elas vallas 890 lätlast, 74 venelast, 21 valgevenelast, 11 ukrainlast, 10 poolakat ja 7 leedulast.[7]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [8]
Abavnieki vidējciems 151 (2020)
Aizas mazciems 57 (2006)
Bruži mazciems 23 (2006)
Jaunsāti mazciems 15 (2006)
Ķīši aprūpes ciems 200 (2006)
Kukšas vidējciems 99 (2006)
Pičas mazciems 23 (2006)
Sautiņi mazciems 47 (2006)
Zvejnieki mazciems 20 (2006)
Vecsāti mazciems 32 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Tukuma novads (vaadatud 1.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2019. Vaadatud 4. jaanuaril 2019.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2019. Vaadatud 4. jaanuaril 2019.
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]