Jakob Georg von Berg
Jakob Georg von Berg (Venemaal tuntud kui Jakov Antonovitš Berg, vene keeles Яков Антонович Берг) (12. (ukj 23. juuli) 1760 Tallinn – 28. mai (ukj 9. juuni) 1844 Tallinn) oli Eestimaa rüütelkonna ja omavalitsustegelane. Riiginõunik (1813). Eestimaa rüütelkonna peamees (1800−1803 ja 1811−1815).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu ja haridustee
[muuda | muuda lähteteksti]Põlvnes Kandla Bergide põlisaadlisuguvõsast. Tema isa oli Jõhvi mõisnik Eestimaa kubernerinõunik Kaspar Anton von Berg (1729–1773). Ema Margaretha Juliana von Schwengelm (1732–1760) oli Eestimaa maanõuniku Jakob Heinrich von Schwengelmi tütar.[1] Kasvas üles oma sugulaste juures, seejärel Tallinnas ja aastatel 1768−1770 von Patkuli juures Ämari mõisas. Õppis Tallinna toomkoolis. 1779. aastal immatrikuleeriti Göttingeni ülikooli, kus tudeeris 1781. aastani õigusteadust. Pärast stuudiumi lõppu reisis Saksamaal ringi, oli muuhulgas mõnda aega Strassburgi ülikooli tudeng. Seejärel siirdus Šveitsi, kus õppis pedagoog Johann Heinrich Pestalozzi juures.
Rüütelkonnategelane
[muuda | muuda lähteteksti]Välismaalt naasmise järel sai temast 1783. aastal Eestimaa rüütelkonna 2. sekretär, kellena oli ametis 1786. aastani. 1787−1800 oli ta rüütelkonna 1. sekretär. Ühtlasi oli ta kuni 1790. aastani ringkonnakohtu assessor, seejärel Tallinna ülemmaakohtu tsiviildepartemangu ja Tallinna südametunnistuskohtu assessor. 1800. aastal valiti ta kolmeks aastaks Eestimaa rüütelkonna peameheks. Selles ametis valmistas ta ette talupoegade pärisorjusest vabastamist ja oli 1802. aasta regulatiivi "Iggaüks" autor. 1811. aastal valiti ta teist korda rüütelkonna peameheks. Pärast ametiaja lõppu (1815) sai Eestimaa maanõunikuks. Ta oli talurahvakomisjoni liige ja Eestimaa provintsiaalseadusloomekomisjoni eesistuja. 1821. aastal heideti ta väidetava pettuse tõttu rüütelkonnast välja.
Viimased eluaastad
[muuda | muuda lähteteksti]1836. aastal võeti ta rüütelkonda tagasi. Tegutses esmalt Eestimaa kubermanguvalitsuse juures eriasjade ametnikuna ja siis nõunikuna. Suri Tallinnas 1844. aastal, 84 aasta vanuses.
Eestimaa Aadli Krediitkassa asutaja
[muuda | muuda lähteteksti]1803. aastal asutati tema ettevõtmisel Eestimaa Aadli Krediitkassa; kuni 1812. aastani oli ta selle president.
Mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]Talle kuulusid Keila-Joa, Vaeküla, Valgjärve ja Muuga mõis[2].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta abiellus 1784. aastal Ulrika Charlotta von Rammiga (1767–1826), kes oli Vihterpalu mõisniku major Thomas Johann von Rammi (1740–1775) ja Anna Elisabeth Hübneri (surnud 1794) tütar. Abielust sündisid kaheksa last:
- Ulrika Juliana Anna (1787–1852), abiellus Rootsi aadlikuks naturaliseeritud sugulase, Vrams Gunnarstorpi mõisniku ja õuemarssali Georg Philipp Ludwig von Berchiga (1769–1817; sündinud Berg, aastast 1799 Berch).[3]
- Anna Sophia (1788–1878), abiellus Hagudi mõisniku Karl von Krusenstjerniga.
- Dorothea Julie (1789–1845), abiellus Mäo mõisniku ja vabahärra Gustav Reinhold von Stackelbergiga
- Elisabeth Henriette (1790–1873), abiellus Roosna-Alliku mõisniku vabahärra Otto Gustav von Stackelbergi ja hiljem Haljava mõisniku ja vabahärra Wolter von Stackelbergiga
- Hedwig Philippine Antoinette (1792–1855)
- Jakobine (1793–1844)
- Katharina Karoline Wilhelmine (1795–1830)
- Jakob (1799–1803)
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Jakob Georg von Bergi esivanemad | ||||
| Jakob Georg von Berg (1760–1844) |
Kaspar Anton von Berg (1729–1773) |
Georg Otto von Berg (1686–1757) |
Otto Reinhold von Berg (suri 1700) |
Kaspar von Berg |
| ... | ||||
| Anna Sophia von Brackel | Georg Anton von Brackel (1628–1686) | |||
| Katharina Vellingk (1640–1689) | ||||
| Sophia Helene von Wrangell (1701–1778) |
Berend Johann von Wrangell (1662–1731) |
Hans von Wrangell (1638–1683) | ||
| Vabapreili Sophie Helene von Taube | ||||
| Christina Charlotte von Wrangell | Ewert Wolmar von Wrangell (1634–1695) | |||
| Elsa Vellingk | ||||
| Margaretha Juliana von Schwengelm (1732–1760) |
Jakob Heinrich von Schwengelm (u. 1704–1794) |
Jakob Heinrich von Schwengelm (suri 1710) |
Gustav von Schwengelm | |
| Eva von Taube | ||||
| Margaretha Elisabeth von Aderkas (u. 1664–1738) |
Magnus Johann von Aderkas (1627–1677) | |||
| Christina von Klebeck (1644–1710) | ||||
| Anna Margaretha von Pohlmann (u. 1706–1777) |
Otto Gustav von Pohlmann | Klaus von Pohlmann | ||
| ... | ||||
| Anna Margaretha von Aderkas (1655–1710) |
Johann Friedrich von Aderkas | |||
| Gertrude Sophie von Albedyll | ||||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 653 [1]
- ↑ LÄÄNE – VIRUMAA. Muuga lk 59[alaline kõdulink]
- ↑ Vrams Gunnarstorpsi loss rootsikeelses Wikipedias
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Jakob Georg von Berg veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"