Jahuti
Jahuti (ka soojusvaheti) on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.
Laboratoorne jahuti
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige lihtsam jahuti – õhkjahuti – on piisavalt pikk (klaas)toru, kuid selle efektiivsus on väike. Ka destillatsioonikolonnid nagu näiteks Vigreux' kolonn (deflegmaator) on õhkjahutid.
Parem soojusvaheti on vesijahuti, milles ringlev vesi hoiab temperatuuri püsivalt madala. Vesijahuti koosneb torust (sirge, spiraalne, kuulikestega jm), kus liigub kondenseeritav aur, ja veesärgist selle ümber. Ehituslikult võib jahutustoru olla ka keskel ja kondenseeritav aur liigub selle ümber.
Jahutil on mitu põhitüüpi. Liebigi jahutit kasutatakse nii kaldjahutina destillatsioonil kui ka püstjahutina ehk tagasivoolujahutina. Teisi, nagu kuuljahuti, spiraaljahuti, Dimrothi jahuti, sõrmjahuti jm, kasutatakse püstjahutina kondenseerunud aine tagasivoolutamiseks.
-
Lihtsaim jahuti – Liebigi jahuti -
Kahte tüüpi spiraaljahutid ehk Grahami jahutid -
Dimrothi jahuti -
Kuuljahuti ehk Allihni jahuti -
Kaks Liebigi ja üks Allihni jahuti -
Sõrmjahuti -
Vigreux' kolonn ehk deflegmaator
Tööstuslik jahuti
[muuda | muuda lähteteksti]Tööstuslik jahuti ehk kondensaator ehk soojusvaheti on disainitud suure hulga mingi aine auru efektiivseks jahutamiseks ehk kondenseerimiseks. Tehnikas on kondensaator seade auru veeldamiseks aurumasinas, auruturbiinis või külmutusseadmes.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõnis Kanger, Marju Laasik (koost). "Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika". Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
- Heiki Timotheus, Ants Tuulmets. "Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika". Tartu, 1983.