Jaen Teär (laev)

Teenistuskäik
Eesti
Nimi	Jaen Teär
Nimetatud (auks)	Jaen Teär
Ehitaja	Karl Teär, Papissaare
Vette lastud	1926
Saatus	Uppus detsembris 1945
Laeva üldandmed
Tüüp	algselt barkantiin, hiljem mootorkuunar
Tonnaaž	371 BRT
Pikkus	39,7 m
Laius	9,72 m
Süvis	4 m
Peamasinad	Purjed + kahesilindriline kalorisaatormootor 160hj
Taglase tüüp	kuunar

Jaen Teär oli kolmemastiline barkantiin, mis ehitati 1926. aastal Teäridele kuulunud Papissaare laevaehitusplatsil. 1936. aastal ehitati laev ümber mootorkuunariks.

Ajalugu

Ehitamine ja algusaastad

Laev ehitati tolle aja tuntuima laevaehitusmeistri Matis Hohensee juhatusel. Algselt ei olnud plaanis laevale panna nimeks "Jaen Teär", kuid kuna Karl Teäri isa oli just ootamatult surnud, siis otsustati kuulsa metskapteni ja laevaehitaja Jaen Teäri auks panna uue laeva nimeks "Jaen Teär".

1936. aastal ehitati laev ümber mootorkuunariks, see sai abimootori ja kõikidesse mastidesse kahvelpurjed.

1940. aastal laev natsionaliseeriti ja läks Eesti Merelaevanduse valdusse.

Maailmasõja ajal

Selle laevaga üritati 1941. aasta augustis Nõukogude vägede taganemisel Eestist ära viia umbes 500 vangi, mis ebaõnnestus, kuna meeskond ja päev hiljem ka valvurid põgenesid laevalt ja jätsid selle koos vangidega Paljassaare ja Aegna vahele merele hulpima (teiste hulgas Hans Rebane). Vangidel õnnestus laev juhtida Kadrioru ranna suunas, kuhu ta 28. augusti õhtul kinni jooksis. 1943. aastal tagastasid sakslased laeva omanikele. Suure põgenemise ajal 1944. aasta septembris viis Jaen Teär laevatäie põgenikke Rootsi. Põgenikud saabusid 22. septembril Visbysse, sealt eskorditi Jaen Teär koos teiste põgenikulaevadega 21. detsembril edasi Västerviki. 21. augustil 1945 andis Rootsi valitsus NSV Liidu nõudmisel laeva viimasele välja ja see läks Eesti Merelaevanduse valdusse.

Hukkumine

1945. aasta detsembrikuu teisel poolel sai Jaen Teär Tallinnas lastiks kaeru, viis miljonit ameerika sigaretti, kuivikuid ja küpsiseid. Laadung pidi jõudma Jaagarahu sadamasse, kust see oleks edasi läinud Nõukogude garnisoni käsutusse Saaremaal. Tallinna laht oli kattunud õhukese jääga ja Jaen Teäri kapten Saadre andis Merelaevanduse ülemale kirjaliku protesti jäävööga kaitsmata puitkerega laeva merele saatmise vastu. Kuid käsk jäi jõusse ja esimesel jõulupühal tuli Jaen Teäril merele minna. Jõudnud Suurupist veidi lääne poole jäävabasse vette, märkasid masinaruumis olnud mehed, et vesi pressib läbi vaheseina masinaruumi. Trümmi avamisel selgus, et lasti vahel loksub vesi - jää oli vööris pardalauad läbi söönud. Jaen Teär hakkas kiiresti vajuma ja laeval olnud kaitsemeeskond - kümmekond Nõukogude sõdurit - viskas püssid käest ning hakkas vööri ja ahtri vahel kisades jooksma, segades sellega päästetöid. Ilm oli külm ja meri auramisest udune. Võimalik, et Tallinnast veidi aega peale Jaen Teäri samale kursile väljunud aurik Salmi oleks lekkivast laevast mööda sõitnud, kui selle kapten Liimberg sõdurite hädakisa ei oleks kuulnud. Salmi võttis merehädalised laevalt maha ja üritas Jaen Teäri puksiiris madalikule vedada, kuid oli juba hilja.

Sukeldumine

Jaen Teäri vrakk asub Paljassaare ja Naissaare vahelisel alal sügavusel 39 meetrit. Laev lebab otse kiilul püstises asendis. Laeva kere on peaaegu terve ja kaetud plangutusega - peale vasaku parda vööri, kus haigutab suur auk. Trümmid on tihedalt viljakotte täis ning sisse sinna ei pääse. Vööris ripub ankur. Laeva tekilt võib leida mitmeid detaile, mis seostuvad hästi ajalooliste faktidega: reelingud, knaabid, telegraaf, kompassi alus, rool jne.

Vrakk on muinsuskaitse all ja sinna sukeldumiseks on vajalik eriluba, samuti asub vrakk laevatee all, mistõttu tuleb sinna sukeldumine kooskõlastada Veeteede Ameti Laevaliikluse korraldamise keskusega.

Välislingid

• Jaen Teär kultuurimälestiste riiklikus registris
• Vrakk "Jaen Teär" sukeldumisklubi Maremark kodulehel
• http://meelis.pri.ee/diving/tear/ (allveepildid)
• http://www.diving.ee/articles/art094.html (vene keeles)
• http://www.youtube.com/watch?v=zrSCEb5GB1k (video)