Jacob Frank
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2016) |
Artiklis puuduvad viited. |
Jacob Frank | |
---|---|
Sünniaeg | 1726 |
Surmaaeg |
10. detsember 1791 Offenbach |
Jacob Frank (1726 – 10. detsember 1791) oli judaismis valemessiaseks peetav juudi usujuht, kes lõi lahku judaismist ning lõi uue pooljudaistliku, poolkristliku usundi, mida tuntakse frankismi nime all.
Frankismi kujunemine sai võimalikuks tänu hiljem müstitsismiks mandunud juudi messianistlikule liikumisele pärast Smyrna valemessia Sabbatai Zevi ilmumist ning Poola juutide sotsiaalsele ja majanduslikule tõusule.
Messianistlik liikumine (1660–1670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnõtskõi ülestõusu päevil. Sajad varemetes külad, kus peaaegu igas perekonnas oli lein, ootasid Taevalt abi. Nad kaldusid Ukraina tapatalgutes nägema Messia-eelseid kannatusi ning Sabbatai Zevi's tõotatud Messiast. Zevi langemine ning pöördumine islamisse võõritasid temast enamiku järgijaid, end harimatumad juudid säilitasid kauaks usu Sabbatai Zevi müstilisse missiooni.
17. sajandi lõpuks oli messianism kaotanud poliitilise iseloomu ning omandanud müstilise värvingu, muutudes salasektiks. Türgis tekkis Sabbatai Zevi järgijate pool-juudi, pool-islami sekt. Poolas, eriti Podoolias ja Galiitsias kujunesid arvukad Sabbatai Zevi järgijate salaühingud. Oodates suurt messiaanlikku pööret, loobusid nende liikmed, juudi printsiipidest ning heitsid kõrvale juudi käsuõpetuse ja kombed. Nende müstilises kultuses oli nii asketismi kui ka sensuaalsuse elemente: mõned kahetsesid pattu ennast piinates ning "leinates Siioni pärast"; teised ei pidanud kinni judaismi rangetest kasinusnõuetest ning andusid liiderlikkusele. Poola rabid püüdsid Lembergi kogul (1722) ja mujal "Sabbatai ketserlust" kõrvaldada, ent see elas edasi peamiselt vabamüürlusetaolise korraldusega salajastes ringides.
Müstitsismi levikut soodustas Podoolia ja Galiitsia juutide raske sotsiaalne ja majanduslik olukord 18. sajandi esimesel poolel, kui Poola käis alla ning haidamakkide liikumised tegid lõpu isiku- ja varapuutumatusele paljudes juutide keskustes. Seetõttu käisid alla ka rabiinlikud koolid ja intellektuaalne tegevus, mille tagajärjeks oli soodne pinnas müstiliste õpetuste arenguks aina koletumatute vormide suunas.
Nendest Sabbatai Zevi järgijate salaringidest tuli ka frankistide sekti rajaja Jacob Frank, kes sündis Podoolias Korolovkas umbes 1726 Jacob Leibowitz'ina. Tema isa heideti kogukonnast välja, sest ta kuulus zeviitide salaühingusse. Isa kolis 1730 Valahhiasse Tšernovitši. Seal oli Türgi sabbatailaste mõju tugevalt tunda. Juba koolipoisina tundis Frank vastumeelsust Talmudil põhineva juudi õpetuse vastu ning nimetas end hiljem sageli "lihtsaks meheks" või "õpetamata meheks". Rõivaste ja kalliskivide rändkaupmehena käis ta sageli Türgis. Seal nimetati teda "Frank", nagu üldse iga eurooplast. Türgis elas ta temaaegsete sabbatailaste keskustes Saloníkis ja İzmiris.