Jaan Saalverk
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) |
Jaan Saalverk (27. juuli vkj/ 8. august 1874 Jüri kihelkond Kurna vald – 12. märts 1932) oli eesti rahvapärimuse suurkoguja[1] ning ühiskonnategelane Harjumaal Kurna vallas.[2]
Saalvergi kirjapandud folkloor ulatub 1645 leheküljeni ehk 3233 punktini, milles 60% ringis oli saadetud Jakob Hurdale ning 40% Matthias Johann Eisenile. Saalbergi kogutud materjal moodustab umbes 1/10 kogu Harjumaal kirjapandud rahvaluulest. Kõige suurema osa kogutust moodustasid rahvajutud.[3]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Saalverk sündis Jüri kihelkonnas Kurna vallas talurentniku pojana. Tema isa suri, kui ta oli kolmeaastane ja nad pidid emaga sünnitalust lahkuma, kuni ema päris oma vennalt Sepamäe talu, mille peremeheks Jaan Saalverk hiljem sai. Haridusteed alustas Kurna vallakoolis, jätkas Aruküla kihelkonnakoolis ja täiendas end hiljem iseõppimise teel.
Jakob Hurda üleskutse 1888. aastal eesti rahvaluule kogumise kohta Jaan Saalverkini veel ei jõudnud. Alles 1895–1896, kui ta luges Eesti Postimehest Mattias Johann Eiseni üleskutseid ja ülevaateid seni tehtud töö kohta, leidis Saalverk omale sobiva rakenduse, kirjutades Hurdale: "Nüüd ma olen ometi kirjatöö leidnud, mida maksab teha!".[3]
1896. aastal kohtus Saalverk Tallinnas VI üldlaulupeol Jakob Hurdaga isiklikult. Saades uut innustust, saatis ta esimese materjali Hurdale 1896. aasta veebruaris. Aasta lõpuks tõusis ta 400-leheküljeliste kirjutistega Hurda aktiivsemate kaastööliste sekka. Kõige suurema osa Saalbergi kogutust moodustavad rahvajutud: muinasjutud, kohamuistendid ja lühinaljandid. Lisaks rahvaluule kogumisele tegi Saalverk koostööd Jaan Jungiga, kogudes arheoloogilist materjali, ning Jüri pastori Rudolf Winkleriga, kelle õhutusel kogus vanavara Tallinna muuseumile, Jüri kihelkonna rahvariideid, töö- ja tarberiistu.
1925. aastal alustati Saalvergi ja Jaan Põldmäe initsiatiivil raha kogumist Jüri kihelkonnast pärit Eesti Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud sõduritele mälestussamba püstitamiseks.[4]
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Saalberg tõusis oma aktiivse tegevuse tõttu Jüri kihelkonnas silmapaistvaks isiksuseks, kellele kihelkonna rahvas püstitas pärast tema surma 12. märtsil 1932 Jüri kalmistule hauasamba.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1] Eesti Rahvaluule Arhiivi 10 aastapäevaks. 1936
- ↑ "Maaleht 5. mai 2012".
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Eesti Sõna nr 73, 29. märts 1944".
- ↑ "Kultuurimälestiste register – Vabadussõja mälestussammas".