Jaan Pennar
Jaan Pennar (12. juuni 1924 Tallinn – 24. juuli 1996 Rootsi) oli sovetoloog ja raadioajakirjanik.
Ta sündis 1924. aastal Tallinnas eesti-vene perekonnas ning lõpetas 1943. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi.
1943. aastal põgenes Soome ja sealt edasi Rootsi, aastatel 1944–1945 õppis Uppsala Ülikoolis.
1945. aastast elas USA-s, kus õppis Princetoni ülikoolis ja sai 1955. aastal politoloogiadoktori kraadi. Ta uuris sovetoloogiat ja töötas sellega seotud ametikohtadel, sealhulgas oli ta Nõukogude Liidu küsimuste nõuandja mitmes teaduskeskuses, mis olid ameeriklaste vabastuspoliitika projektide raames loodud kommunismiuuringuiks.
Pennar töötas kõrgetel ametikohtadel ka RFE–RL-is Münchenis. Aastail 1984–1989 oli ta Vabadusraadio (RL-i) mittevene osakondade direktor.
Ta suri raske haiguse järel suvel 1996 Rootsis.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Üks tema erialasid oli NSV Liidu ja araabia maade suhted, samuti Nõukogude Liidu muud välissuhteid, rahvuslus ja hariduselu.
- raamatu "The USSR and the Arabs" autor
- koos Tõnu Parmingu ja Peep Rebasega oli ta üks 1975. aastal New Yorgis ilmunud raamatu “Estonians in America 1627–1975” autoreid
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]USA-s New Yorgis asuva Harrimani Instituudi juures on Jaan Pennari nimeline stipendiumifond. [1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema esimene abikaasa oli araablanna Margaret ning neil on tütar Karen. 1979. aastast oli ta abielus ajakirjanik Eva Merike Kangro-Pennariga.