Jüterbog

Jüterbog on ajalooline küla Kirde-Saksamaal Brandenburgis Teltow-Flämingi kreisis. See asub Nuthe jõe ääres Flämingi mägede põhjanõlval, umbes 65 km Berliinist edelas. Küla pindala on 175,68 km². 31. detsembril 2017 elas seal 12 393 inimest.

Ajalugu

Slaavi asulat Jutriboc Saksi Idamargis on esmamainitud 1007. aastal Thietmar von Merseburgi poolt, kes oli Magdeburgi peapiiskopi Tagino kroonik. Siiski ei liidendatud seda Magdeburgi peapiiskopkonda, kuni 1157. aastal püstitas peapiiskop Wichmann von Seeburg Albrecht Karu järel sinna burgwardi. 1170. aastal asutas Wichmann naabrusse ka Zinna kloostri ja andis 1174. aastal Jüterbogile linnaõiguse. Ala jäi kogu keskajaks Magdeburgi eksklaaviks Saksi-Wittenbergi hertsogkonna ja Brandenburgi margi vahel.

1611. aasta märtsis sõlmiti Jüterbogis leping Brandenburgi ja Saksimaa kuurvürstiriigi vahel nurjunud katses lõpetada Jülichi pärilussõda. 1644. aasta novembris, Kolmekümneaastase sõja ajal võitsid Rootsi väed naabruses keisriarmeed. Kui Magdeburgi peapiiskopkond oli 1648. aasta Vestfaali rahuga lubatud Brandenburg-Preisimaale, läks Jüterbogi linn Saksimaale.

6. septembril 1813 Napoleoni sõdade ajal toimus 3 km Jüterbogist edelas Dennewitzi lahing. 1815. aasta Viini kongressi lõppakt otsustas lõpuks linna Preisi kuningriigile, seda hallati järgnevalt Brandenburgi provintsist ja sellest sai Preisi armee garnisonilinn. 1871. aastal sai sellest Saksamaa ühendamise käigus Saksa keisririigi osa.

Natside valitsemisajal suurendati Jüterbogi armeebaasi märgatavalt ja kolm ümberkaudset küla tehti maatasa, et teha ruumi polügoonile. Jagatud Saksamaa ajal 1945–1990 oli Jüterbog osa Ida-Saksamaast ja jäi oluliseks garnisonilinnaks, nüüd Punaarmee. Kuni 40 000 Nõukogude sõdurit olid garnisonis imposantsetes natsiajastu kasarmutes ja uutes hoonetes maapiirkonnas. Tahutu garnison, umbes neli korda suurem kui tsiviilelanikkond, häiris tugevalt tsiviilelu ja linn oli vahetevahel tühjendatud karistamatu Nõukogude suurtükiväe koolituse tõttu. Pärast Punaarmee lahkumist taasühendatud Saksamaalt 1990. aastal oli ja jäi 20 000 ha sõjaväeala avalikkusele suletuks turvalisuse ja keskkonnaohtude tõttu.

Vaatamisväärsused

Linn on ümbritsetud keskaegse müüriga, sealhulgas 3 väravat ja barbakaani. See hõlmab kahte protestantlikku kirikut, millest gooti stiilis Püha Nikolause kirik (14. sajandist) on tähelepanuväärne kolme peene külglöövi poolest ning seal on säilinud Johann Tetzeli sark.

Linnas on ka katoliku kirik, vana raekoda Püha Mauritiuse kujuga 16. sajandist ning moodne kool. Jüterbogile toovad tulu kudumine ja ketramine nii lina kui ka villa, ja nende toodangu ning veistega kauplemine. Viinapuid kasvatatakse naabruses.

Zinna klooster, tsistertslaste ordu klooster asutati 1170. aastal, on umbes 3 km linnast põhjas.

Transport

1841. aastal sai Jüterbogi raudteejaam juurdepääsu Berliini–Anhalti raudteeliinile. Tänapäeval asub jaam Berliini–Wittenbergi raudteeliini ja Falkenberg/Elsteri haru ristumiskohas, kõiki teenindavad Deutsche Bahni Regional-Expressi rongid. Kolmandat raudteeühendust Beelitzisse ja Berliin–Wannseesse pakub erafirma Transdev GmbH.

Veelgi enam, Jüterbogi saab jõuda Bundesstraße 101 kaudu Berliinist ja Berliner Ring kiirteelt, samuti Bundesstraße 102 kaudu kiirteelt Bundesautobahn 9 Niemegki ristumiselt.

Jüterbogi läheduses on 3 lennuvälja: Jüterbogi lennuväli mõni km läänes, Oehna lennuväli 10 km lõunas ja Reinsdorfi lennuväli 15 km kagus.

Tuntud inimesi

Jacob Juterbogkist (1381–1465), teoloog
Johann Deutschmann (1625–1706), teoloog
Johann Friedrich von Brandt (1802–1879), loodusteadlane
Hans Peter Hallwachs (1938–), näitleja
Friedrich Gottlob Hayne (1763–1832), botaanik
Carl Friedrich Flemming (1799–1880), psühhiaater
Max Kämper (1879–1916), mäeinsener
Wilhelm Kempff (1895–1991), pianist ja helilooja
Ulrich Wegener (1929–), politseiohvitser, esimene GSG 9 komandör

Sõpruslinnad

Välislingid

www.jueterbog.eu