Jüri kirik
See artikkel räägib Jüris asuvast kirikust; pühale Jürile pühitsetud kirikute kohta vaata lehekülge Jüri kirik (täpsustus). |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2012) |
Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus.
Kirikut kasutab EELK Jüri kogudus.
Endine kirik
[muuda | muuda lähteteksti]Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis.
Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik.
Praegune kirik
[muuda | muuda lähteteksti]Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885. Tegu on Friedrich Axel von Howeni projekteeritud uusgooti stiilis kirikuhoonega. Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.
1930.–1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad.
1886. aastal valmis orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud 2 manuaali ja 20 registriga orel.
Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne), kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit, mõningad kirikuriistad, keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja hilisem hauaplaat eeskoja põrandas.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]- Tugipiilarile müüritud ratasrist aastast 1683.
- Kirikuaia vanad paekiviristid.
- Eestikeelse piibli 250. aastapäeva mälestusmärk - mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton thor Helle tõlkes, mis avati 250. aastapäevaks 14. oktoobril 1989.
- Jüri Vabadussõja mälestussammas - mälestusmärk, mis meenutab Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna elanikke.
- Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger).
- Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel.
- Oreliprospekt.
- Hiigelsuur puidust kroonlühter.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jüri koguduse koduleht
- Jüri kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
- Pilt, Jüri kirik
- Jüri koguduse elust-olust
- Jüri kirikukihelkonna leht Eesti mõisaportaalis
- Ida-Harju praostkond
- Teeliste kirikud
- Rae vald, Ajalugu (vanem)
- Rae vald, Jüri
- Raadio7
- Infopluss