Jüri Peets

Jüri Peets (sündinud 1. detsembril 1952 Jõgeval) on Eesti keemik-muinastehnoloog, ajaloolane ja arheoloog.^[1]

Elulugu

Jüri Peets on teenistuja poeg.

Ta lõpetas 1971. aastal Jõgeva Keskkooli^[2], 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemikuna ja 1985. aastal ajalooteaduskonna arheoloogia erialal.^[1]

Aastatel 1989–1992 oli ta Eesti TA Ajaloo Instituudi (AI) aspirant. Kaitses 1992. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja "Eesti muistsed tekstiilid kalmetest ja aardeleidudest 3.–16. sajandil. Materjal, töövahendid, tehnoloogia" ja sai magistrikraadi.

Ta kaitses 2003. aastal Turu Ülikoolis väitekirja "The power of iron. production and blacksmithy in Estonia and neighbouring areas in prehistoric period and the Middle Ages" ja sai doktorikraadi.^[1]

Oli 1977–1980 Võhma Keskkooli keemia ja füüsika õpetaja, 1980–1985 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi (AI) arheoloogiliste esemete konservaator, 1985–1989 nooremteadur, 1989–1991 teadur, 1991–2005 AI geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja, alates 2005. aastast AI vanemteadur.^[1]

Teadustöö

Uurimisvaldkond: muinastehnoloogia, peamiselt muinasmetallurgia ja sepatöö; arheoloogilise leiuainese uurimine tehnoloogia aspektist; tekstiilide jm leiuainese konserveerimise teooria ja evitamine; looduskeskkonna ja inimese suhted geograafia, ajaloo ja tehnoloogia aspektist.^[1]

Arheoloogilised kaevamised 1976–2006: Tuiu Rauasaatme mäed Saaremaal, Palasi ja Tarumaa rauasulatuspiirkond Virumaal, Tindimurru (Tindimurru rauasulatuskoht) ja Puiato Põhja-Tartumaal jm.^[1] Hiljem on Peets juhtinud näiteks Salme muinaslaeva väljakaevamist.^[3]

Teoseid

Üle 50 teadustrükise.^[1]

Vettyneen arkeologisen puun konservoinnista Virossa. // Meriarkeologia. Tutkimuksen ja konservoinnin kehityksestä. Kotka, 1989
Eesti rauast muinasajal. // Muinasaja teadus 1. Tallinn, 1991
Varasest rauametallurgiast Eestis. // Insenerikultuur Eestis I. Tallinn, 1992
Tuiu Rauasaatmemäed – muistse Saaremaa industriaalne süda. // Insenerikultuur Eestis II. Tallinn, 1995
Teaduseelsest keemiast ja muinaseestlaste tekstiilivärvidest. //. Muinasaja teadus 5. Tallinn, 1998
On forging technologies of Estonian Iron Age and Medieval axes. // Prehistoric and Medieval Direct Iron Smelting in Scandinavia and Europe. Aspects of Technology and Society. Proc. of the Sandberg Conf. 16th–20th September 1999. Acta Jutlandica LXXVI:2
Humanities Series, 75. Århus, 2002
Tähtis tähtsusetus ehk rauatööndusjäätmed ja arheoloogia. // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994–1999. Tartu, 2002
Siis, kui raud tuli. Eesti aastal 1200. Tallinn, 2003
Koos rauaga läbi aastatuhandete. // Arheoloogia Läänemeremaades. Uurimusi Jüri Seliranna auks. Muinasaja teadus 13. Tallinn, Tartu 2003

Liikmesus

Eesti Arheoloogiaselts^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
↑ Jõgeva Keskkooli vilistkaste nimekirjad. Jõgeva Põhikooli veebisait.
↑ "Pommist pääsenud Saaremaa muinaslaev jäeti igavasele rahule" Eesti Ekspress, 18. juuli 2012

Välislingid

Jüri Peets Eesti Teadusinfosüsteemis
Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 513-514

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

[2] Jõgeva Keskkooli vilistkaste nimekirjad. Jõgeva Põhikooli veebisait.

[3] "Pommist pääsenud Saaremaa muinaslaev jäeti igavasele rahule" Eesti Ekspress, 18. juuli 2012

[1]

[2]

[3]