Mine sisu juurde

Jüütimaa lahing

Allikas: Vikipeedia
Jüütimaa lahing
Osa esimesest maailmasõjast
Toimumisaeg 31. mai – 1. juuni 1916
Toimumiskoht Põhjameri
Osalised
 Suurbritannia Saksamaa
Väejuhid või liidrid
John Jellicoe
David Beatty
Reinhard Scheer
Franz von Hipper
Jõudude suurus
151 laeva:
28 dreadnought-tüüpi lahingulaeva
9 lahinguristlejat
8 soomusristlejat
26 kergristlejat
78 hävitajat
1 miiniveeskja
1 vesilennukikandja
99 laeva:
16 dreadnought-tüüpi lahingulaeva
5 lahinguristlejat
6 dreadnought'i-eelset lahingulaeva
11 kergristlejat
61 torpeedokaatrit

Jüütimaa lahing (ka Skagerraki lahing) oli merelahing esimese maailmasõja ajal Suurbritannia kuningliku mereväe Grand Fleeti (admiral sir John Jellicoe juhtimisel) ja Saksa keiserliku mereväe Hochseeflotte (viitseadmiral Reinhard Scheeri juhtimisel) vahel. Lahingut iseloomustasid suured manöövrid, kolm suuremat kokkupõrget leidsid aset 31. mail ja 1. juunil 1916 Taani Jüüti poolsaare lähedal Põhjamerel.[1] See oli esimese maailmasõja suurim merelahing ning ainus täiemahuline lahingulaevade kokkupõrge. Jüütimaa lahingu tulemusel blokeeris Suurbritannia Saksamaa tee Atlandi ookeanile kogu sõjaks ning sakslased vältisid ülejäänud sõja ajal merelahinguid. See oli ühtlasi ajaloo viimane merelahing, milles kasutati peamiselt lahingulaevu.[2]

Saksa Hochseeflotte plaan oli osa Grand Fleetist lõksu meelitada ning hävitada, kuna kogu laevastiku jaoks ei jätkunud jõudu. Suurem kavatsus oli murda blokaad ning pääseda Atlandi ookeanile. Briti mereväe eesmärk oli Hochseeflotte hävitada ning sellega hoida Saksa laevad Suurbritannia saarest eemal ja säilitada kaubandusteed.[3] Sakslased tahtsid kasutada viitseadmiral Franz von Hipperi viit kiiret lahinguristlejat, et meelitada viitseadmiral sir David Beatty laevad Saksa põhilaevastiku teele. Briti laevade oletatavale teele viidi allveelaevad. Britid aimasid raadiosignaalidest, et vaenlane plaanib suuremat rünnakut ning Jellicoe seilas 30. mail Grand Fleetiga Beatty juurde, sattudes tee peal ettevalmistuseta Saksa allveelaevadele otsa. Allveelaevadele tekitas probleeme ka operatsiooni edasilükkumine, kuna nad said olla merel vaid piiratud aega.

31. mai pärastlõunal kohtus Beatty Hipperi ristlejatega sakslaste jaoks üllatavalt vara. Hipperil õnnestus Briti eelvägi meelitada Hochseeflotte teele, selleks ajaks kui Beatty suuremat laevastikku märkas ja omade poole taganema hakkas, oli ta kümnest paadist juba kaks kaotanud. Kuna Beatty taganes oma laevastiku juurde, pöördus lahingu pilt ja sakslased meelitati hoopis Briti laevastiku juurde. Kaks laevastikku ja kokku 250 laeva põrkasid õhtu jooksul otseselt kokku kaks korda. Uppus 14 Briti laeva ja 11 Saksa laeva ning hukkus 9823 inimest. Pärast loojangut proovis Jellicoe sakslased merebaasist ära lõigata, kuid Scheeril õnnestus pimeduses Briti blokaadist läbi murda ning sadamasse naasta.

Mõlemad vaenupooled kuulutasid end lahingu võitjaks. Britid kaotasid rohkem laevu ning kaks korda rohkem mehi, aga täitsid oma eesmärgi ja hoidsid Saksa laevad Suurbritanniast eemal. Briti meedias kritiseeriti Grand Fleeti suutmatust sakslasi otsustavalt lüüa, samas ei täitnud Scheer oma eesmärki hävitada suur osa Briti laevastikust. Brittidel õnnestus hoida sakslased Suurbritanniast ja Atlandi ookeanist eemal.[4] Saksa sõjalaevastik kujutas endast Suurbritanniale ka edaspidi teoreetilist ohtu ning britid ei saanud oma laevu seega Põhjamerelt ära viia. Samas ei julenud Saksamaa pärast lahingut enam merelahinguid pidada. Sama aasta lõpuks hülgas Saksamaa katsed tavalaevadega Suurbritanniat nõrgestada ning naasis allveelaevade juurde (see strateegia pandi pärast vastuolulist HMS Lusitania hukku pausile), millega prooviti vastaste kaubandusteid lõhkuda. Kaubandusteede ohustamine ja Zimmermanni telegramm tõid aprillis 1917 kaasa Ameerika Ühendriikide liitumise sõjaga.[5] Lahing tõi Suurbritannias kaasa vastuolud Jellicoe ja Beatty toetajate vahel ning arutelud selle lahingu kohta kestavad tänapäevani.

  1. "The Battle of Jutland". History Learning Site. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2016. Vaadatud 26. juulil 2016.
  2. Jeremy Black, "Jutland's Place in History," Naval History (June 2016) 30#3, pp. 16–21.
  3. "'Distant Victory: The Battle of Jutland and the Allied Triumph in the First World War'". Praeger Security International. 2006. Lk xciv. ISBN 978-0275990732. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2021. Vaadatud 30. mail 2016.
  4. 'Distant Victory: The Battle of Jutland and the Allied Triumph in the First World War', Praeger Security International, 2006, lk xcv, ISBN 978-0275990732, originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2021, vaadatud 30. mail 2016
  5. Protasio, John. (2011). The Day the World was Shocked: The Lusitania Disaster and Its Influence on the Course of World War I pp. 200–201, Casemate Publications (US) ISBN 978-1935149453