Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas

Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas on mälestusmärk, mis asub Jõelähtme külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas. Mälestussammas on arvele võetud ajaloomälestisena.

Mälestussamba kirjeldus

Tegu on umbes 6 meetri kõrguse punasest graniidist ja poleeritud sokliga obeliskiga, mis on paigutatud kolmeastmelisele alusele. Samba ülaosas on süvareljeefis kujutatud Vabadusristi ja sokli esiküljel on tekst "1918–1920 aasta Vabadussõja kangelasi mälestab tänulik Jõelähtme kihelkond". Sambale on raiutud Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenute nimed. Sammas on algupärase mälestussamba koopia.^[1]^[2]

Ajalugu

Vabadussõja mälestussamba nurgakivi pandi 1939. aasta 4. juunil. Jõelähtme kiriku esisel platsil toimunud nurgakivi panemise aktusel osales 2000 inimest.^[2]^[3]

Kujur Anton Starkopfi kavandi järgi valminud mälestussammas avati sama aasta 23. juunil. Samba avamisest võtsid otsa mitmed kohalikud organisatsioonid.^[2]

Jõelähtme Vabadussõja mälestussambal loetletud, Jõelähtme kihelkonnas sündinud mehed/naised, kes langesid Eesti Vabadussõjas 1918−1920:

1. Julie Johannese tütar Burschvardt sündis 1897 Vandjala külas, langes 1919 Pihkva mäerinnal Tserjohha silla juures, võitles Vabadussõjas 1. laiarööpmelisel soomusrongilil.
2. Rudolf (Ruudi) Hansu poeg Seppam sündis 1882 Parasmäe külas, langes 1919 Bershe kõrtsi juures
3. Anton Hansu poeg Toomingas sündis 1899 Maardu mõisas, langes 1919 Pihkva juures
4. Hans Hansu poeg Puusepp sündis 1884 Parasmäe külas, langes 1919 Gorka mõisa juures
5. Hans Karl Vilhemi poeg Reisberg sündis 1888 Sambomägil, langes 1919 Kossari küla juures
6. Jaan Antoni poeg Tohver sündis 1896 Rummu mõisas, langes 1919 Naukscheni mõisa juures
7. Eduard Jüri poeg Palsam sündis 1903 Rummu mõisas, langes 1919 Karamõševo külas Venemaal
8. Rudolf Johannes Jaani poeg Pellis sündis 1894 Rummu mõisas, suri 1920 kopsupõletkku
9. Kaarel Karli poeg Laigar sündis 1896 Rummu mõisas, langes 1920 Narva lahingus
10. Johannes Gustavi poeg Klaamas sündis 1895 Rammu saarel, suri 1921 meremiinist saadud haavade tagajärjel
11. Johannes Jüri poeg Pajupuu sündis 1888 Ülgase mõisas, langes 1919 Fitikina küla juures^[4]

Mälestussamba vasakul küljel on ka hukkunte nimed: „MAAILMASÕJAS“ ja 26 nime, tagumisel küljel veel kord „MAAILMASÕJAS“ ja 24 nime.

1941. aastal võtsid kommunistid samba maha. Lahti võetud samba osad veeti Jõelähtme vallamaja hoovi.^[2]

1942. aasta suvel taastati mälestussammas Jõelähtme koguduse kirikuõpetaja Elmar Petersoo eestvedamisel endisel kujul ning avati taas.

Taastatud sammas püsis omal kohal kuus aastat, kuni see 1948. aasta aprillis-mais lõplikult lõhuti. Samba õhkisid Nõukogude piirivalvurid kohalike kommunistide õhutusel. Samba tükid aga veeti Laane talu lähedal asunud kivimurdu ja kaeti.^[2]

Neli aastakümmet hiljem alustati samba taastamist. 1989. aastal rajati samba alus, pandi uus nurgakivi ja taastati ka platsi väljanägemine. Esialgse samba koopia jaoks vajaminevad graniitkivid saadi Vandjala küla lähistelt. Valminud sammas avati 1992. aasta 23. juunil ja samba lähedale paigutati ka algse samba säilinud tükid.^[2]