Jätkusuutlik andmehaldus

Jätkusuutlik andmehaldus (inglise keeles Sustainable data management) viitab andmete vastutustundlikule käitlemisele ja kasutamisele kogu nende elutsükli vältel. Jätkusuutliku andmehalduse eesmärk on kasutada andmeid tõhusalt ja vähendada samal ajal nende kahjulikku mõju keskkonnale. Andmete jätkusuutlik haldamine on tänapäeva digiajastul oluline, sest organisatsioonid töötlevad suuri andmemahtusid, mis koormavad keskkonda. Andmemahtude kasvu jätkudes suureneb ka energia ja toorainete vajadus nende andmete salvestamiseks ja töötlemiseks.

Jätkusuutlik andmestrateegia

Andmete elutsükli graafika (inglise keeles). Vasemal alguses teabe kogumine, keskel analüüs ja visualiseerirmine, paremal teabe jagamine

Jätkusuutlik andmestrateegia on organisatsiooni pikaajaline plaan, mille eesmärk on hallata andmeid tõhusalt ja keskkonnasõbralikult. Jätkusuutlik andmestrateegia aitab vähendada digiprügi, vältides mittevajalike andmete kogumist ja säilitamist.

Strateegia loomine algab analüüsiga, mille käigus hinnatakse, kuidas organisatsioon praegu andmeid kasutab. Vaadatakse, kui olulised on andmed igapäevases töös ja otsuste tegemisel. Samuti kontrollitakse, kas töötajad ja juhid mõistavad, miks andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutada. Kui puuduvad selged andmete kasutamise eesmärgid või teadmised, siis strateegia ei tööta. Samuti on oluline kindlaks määrata, kui sageli strateegia üle vaadatakse, et leida parendusvõimalusi.

Pärast analüüsi koostatakse tegevusplaan, mis on strateegia elluviimise praktiline juhend. Selles plaanis kaardistatakse esmalt andmetega seotud probleemid ja võimalused, näiteks:

• Korrastamata andmebaasid, kus on vananenud või topeltandmed.
• Failid, mida hoitakse mitmes kohas, tekitades segadust.
• Võimalus vähendada salvestusruumi kulusid, kustutades mittevajalikud failid.
• Andmete jagamise parandamine osakondade vahel, et vähendada dubleerivat tööd.

Seejärel määratakse selged eesmärgid, näiteks:

• Kõikide vananenud või mittevajalike failide eemaldamine teatud kuupäevaks.
• Andmete salvestamise korra loomine, kus kõik uued failid salvestatakse ühtsesse süsteemi.
• Automatiseeritud failipuhastustööriistade kasutamine, et vältida dubleeritud või vigaste andmete tekkimist.

Andmete minimeerimine

Andmekeskus

Keskkonnamõjude vähendamiseks on andmete minimeerimine üks tõhusamaid lahendusi. Andmete minimeerimine tähendab, et kogutakse, säilitatakse ja kasutatakse ainult neid andmeid, mis on sisuliselt vajalikud. See aitab vähendada liigsete ja kasutute andmete hulka, mis raiskavad salvestusruumi ja suurendavad energiakulu. Vähem andmeid tähendab väiksemat koormust andmekeskustele, väiksemat energiatarbimist ja väiksemat keskkonnamõju.

Praktikas rakendatakse andmete minimeerimist mitmel viisil. Organisatsioonid viivad regulaarselt läbi andmeauditid, et leida ja kustutada ebavajalikud andmed. Kasutatakse tehnikaid nagu andmete pakkimine ja dubleeritud andmete eemaldamine. Samuti jälgitakse, kuidas andmeid kogu nende kasutusaja jooksul hallatakse, millal neid arhiveeritakse või kustutatakse.

Andmete minimeerimine aitab organisatsioonidel hoida kokku kulusid, kasutada ressursse targemini ja vähendada mõju keskkonnale.

Andmete kustutamine

Et keskkonnamõjusid vähendada, on oluline kasutamata andmed regulaarselt kustutada.

Selge ja tõhus andmete kustutamise protsess aitab:

• Optimeerida salvestusruumi kasutamist, hoides alles ainult vajalikud andmed.
• Vähendada digiprügi hulka, kustutades vanad ja mittevajalikud failid.
• Vähendada energia- ja ressursikulu, sest väiksem andmemaht nõuab vähem arvutusvõimsust.

Andmeid saab kustutada mitmel viisil. Kõige lihtsam on vajutada arvutis 'kustuta (delete) nuppu, kuid see ei kustuta andmeid alati lõplikult. Kui andmed on väga tähtsad ja salajased, peab kasutama kindlamaid viise, näiteks võib kasutada spetsiaalset tarkvara, mis kustutab andmed jäädavalt, või hävitada salvestusseade füüsiliselt.

Privaatsus ja jätkusuutlik andmehaldus

Privaatsus on jätkusuutliku andmehalduse oluline osa. Jätkusuutlik andmehaldus tähendab lisaks keskkonnamõjude vähendamisele ka privaatsus- ja andmekaitsereeglite järgimist. Suurenev andmekogumine toob kaasa riski, et isikuandmeid võidakse väärkasutada või kasutada ebaeetiliselt.

Olulised privaatsusega seotud tahud:

1. Isikuandmete kaitse seadused ja nõuded: isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ja teised rahvusvahelised andmekaitseseadused kohustavad ettevõtteid kaitsma isikuandmeid, tagades nende turvalise säilitamise ja vastutustundliku haldamise.
2. Isikuandmete kogumise piiramine: Jätkusuutlik andmehaldus toetab minimaalse andmekogumise põhimõtet, vähendades sellega privaatsuse rikkumise riski. See tähendab, et kogutakse ainult need andmed, mis on teenuse osutamiseks tõesti vajalikud.
3. Turvalisus ja läbipaistvus: Andmekogujad peavad tagama, et andmeid hoitakse turvaliselt ning andmete kasutamine on läbipaistev, et inimesed teaksid, kuidas nende andmeid kasutatakse.

Eelised

Jätkusuutlik andmehaldus tagab väärtusliku teabe pikaajalise säilimise ja lihtsa ligipääsu, võimaldab kiiret ja tõhusat otsuste tegemist. See vähendab andmete haldamise ja töötlemisega seotud ajakulu ning võimaldab täpsemaid ja ajakohasemaid analüüse. Rakendab tõhusad andmevalitsemise raamistikud, mis aitavad täita seadusandlikke ja eetilisi nõudeid. Optimeerib andmete salvestus- ja töötlemisprotsesse ning aitab sellega vähendada nii energiakulu kui ka keskkonnamõju.

Raskused ja takistused

• Muutustele vastupanu organisatsioonis: Töötajad ja juhid võivad karta uusi lähenemisviise ja eelistavad jätkata harjumuspäraste meetoditega. See takistab uuenduslike ja jätkusuutlike lahenduste kasutuselevõttu, mis on vajalik pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
• Andmekeskuste suur energiatarve: Andmekeskused tarbivad märkimisväärses koguses energiat, eriti jahutuseks. Rohelisematele ja energiatõhusamatele lahendustele üleminek on kulukas ja ajamahukas, mis raskendab jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist.
• Spetsialistide ja oskuste puudus: Paljudel organisatsioonidel puuduvad vajalikud oskused ja spetsialistid, et hallata andmeid tõhusalt ja keskkonnasõbralikult. Vajalikud koolitused ja uute talentide värbamine võivad osutuda kalliks ja aeganõudvaks.
• Kulude ja investeeringute tasuvuse küsimused: Keskkonnasõbralike lahenduste juurutamine nõuab suuri esialgseid investeeringuid, kuid nende tulemusi on sageli raske koheselt mõõta ja õigustada.
• Regulatsioonide keerukus: Andmekaitse- ja keskkonnaalased seadused muutuvad pidevalt ning nende järgimine on sageli keeruline ja kulukas. See tekitab ebakindlust ja suurendab halduskoormust.
• Puudulikud mõõdikud ja aruandlusvahendid: Jätkusuutlikkuse mõjusid andmehalduses on keeruline hinnata. Näiteks puuduvad sageli selged mõõdikud energiasäästu ja keskkonnamõju hindamiseks, mis raskendab edusammude mõõtmist ja tõestamist.
• Ressursside piiratus väikeettevõtetes: Väiksematel organisatsioonidel ei pruugi olla piisavalt ressursse, teadmisi ega oskusi, et rakendada jätkusuutlikkuse põhimõtteid oma andmehalduses, mis muudab rohelise ülemineku keerukaks.

Vaata ka

• Andmehaldus
• Andmete elutsükkel
• Andmehaldusplaan
• Andmekvaliteet
• Digitaalne jalajälg
• Digitaalne transformatsioon
• Infokorraldus
• Infokorralduse eetika
• Informatsiooni inflatsioon
• Jätkusuutlikkus
• Keskkonnakaitse