Jägala Jõesuu linnamägi

Linnamäe nõlvad

Jägala linnamägi

Jägala Jõesuu linnamägi (ka: Jägala linnamägi) on linnamägi Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu küla maadel, üks Eesti suurimaid linnamägesid (umbes 3 ha). See asub Jägala jõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest.

Asukoht

Vanalt Narva maanteelt pöördub teeharu Jägala Jõesuusse ja möödub Jägala joast, kus jõgi kohisedes ja vahutades langeb 7 meetrit. Umbes 1 kilomeeter enne Jõesuud on Jägala käärus jõe paremal kaldal linnamägi. Selle põhjaküljel kerkib järsk vall, mille kõrgus välisjalamilt ulatub 7 meetrini. Valli ees on nähtavasti varem olnud kraav. Kui tõusta üle valli mäele, satutakse ebatasasele, väikeste liivaluidetega, osalt kanarbikku täis kasvanud platoole.

Linnus

Jägala Linnamäel

Jägala linnamägi

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia osakonna instituudi juhataja Aivar Kriiska hinnangul oli Jägala linnus "mõni sajand enne Kristust üks põhjapoolse Euroopa suuremaid linnuseid".. Linnuse õue pindala oli 2.7 ha..

Jägala linnus oli põhjaküljelt kaitstud madala valli ja kraaviga, mujalt järskude nõlvadega.

1920. aastal toimunud väljakaevamisel Artur Spreckelseni poolt leiti linnuseõuelt kividest koldeasemeid ja peamiselt I aastatuhande II poolest pärit keraamikat (keraamikat on leitud ka linnuse kõrval olnud asulakohalt). Linnusevallis avastati jäänuseid kahest ehitusjärgust.

Valli läänepoolse otsa all tulid sügavalt liivast nähtavale söestunud kiviasulad. Vähemalt ühe juures neist oli näha, et kivid on laotud ringikujuliselt. Need võisid olla kivikolded, sest samast leiti põlenud luutükikesi, kvartsi- ja tulekivikilde, rohkesti savinõu tükke ja kaks merevaigukillukest. Üks savinõu õnnestus rekonstrueerida. See on kumera põhjaga pajataoline suur nõu, mille kõrgus ja läbimõõt on 40 cm ning mis on üleni kaetud kammijälgedest ja lohukestest moodustatud ornamendiga – tüüpiline noorema kiviaja savinõu III aastatuhandest e.m.a. Rohkem kui 4000 aastat tagasi oli kohas, kuhu hiljem rajati linnus, kiviaja asula, mis oli mattunud liiva alla.

Mõne leitud savinõutüki järgi võib arvata, et Jägala Jõesuu linnus rajati umbes 2000 aasta eest. Õuepindala suurus ja võimsa põhjapoolse valli olemasolu osutuvad sellele, et linnust on kasutatud ka I aastatuhande algul. Tõenäoliselt oli sellelgi ajal seal sadamakoht.

1922. aastal said linnusejäänused tugevalt kannatada Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamise tõttu.

2005. aastal algasid esimesed teaduslikud väljakaevamised.

2007. aastal toimunud Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi Mari Lõhmuse juhitud väljakaevamistel Jägala Jõesuu linnamäel avastati, et ehituselt küllaltki keerulist puittarand- ehk puitkamberkonstruktsiooni kasutati seal juba paar sajandit eKr.

2008–2009. aastal toimusid Tartu Ülikooli ajaloo osakonna juhataja ja arheoloogiaprofessori Aivar Kriiska juhtimisel väljakaevamised linnuse siseõues. Linnuse õu oli kaetud paksude liivaluidetega. Luidete alt avastati mitu kultuurikihti. Kõige ülemine kiht on 15–20 cm paksune ja pärineb aastaist u 300 eKr – 200 pKr, mil Jägalas asus muinaslinnus. Põhilised leiud sellest kihist on savinõude killud. On kindlaks tehtud, et linnust ei kasutatud mitte ainult hädaohu korral, vaid seal elati püsivalt. Väljakaevamistel ei ole leitud maju, küll aga leide, mis majadele selgelt osutavad, näiteks tolleaegsete palkmajade palkide vahelised savitihendid ja põlenud kivid, mis osutavad tuleasemete või koguni ahjude olemasolule.

Ülemise asustuskihi alt leiti mõne sentimeetri paksuses kihis põllujäänused. Selle alt leiti omakorda 20–50 cm paksune kiht, mis näitab, et mäeseljakul elati juba aastail 600–500 eKr ehk enne põllu rajamist. Vanimad jäljed asustusest antud piirkonnas pärinevad aga juba kiviajast u. 6500 a eKr.

Vaata ka

• Linnus
• Maalinn

Välislingid

• Jägala Jõesuu linnamägi kultuurimälestiste riiklikus registris
• "Jägala linnus kergitas saladusloori", Eesti Päevaleht, 1. august 2008
• Rebala muinsuskaitseala – Jägala linnamägi
• AVE2008 AIVAR KRIISKA, MARILIN RAPPU, KRISTI TASUJA, JÜRI PLADO, JANEK ŠAFRANOVSKI, ARHEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD JÄGALAS