Ivika Kärmik
Ivika Kärmik (sündinud Teinmann; 2. märts 1942 Rakvere – 8. veebruar 2020) oli eesti tekstiilikunstnik.
Ta õppis 1971–1976 [[Peterburi Kunstide AkadeemiaNSV Liidu KA Tööpunalipulise Repini-nimeline Maalikunsti, Skulptuuri ja Arhitektuuri Instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal.
1976. aastal ei leidnud ta Tallinnas erialast tööd, noore spetsialisti võttis avasüli vastu sünteetilisi kodu- ja autotekstiile valmistav teadus- tootmiskoondis Mistra. Siit algas vaipade kavandamine ja peagi moodustas toimekas peakunstnik Ivika Kärmik enda ümber tegusatest tekstiilikunstnikest naiskonna.[1] Aastatel 1987–1991 õppis ta Moskva Tekstiiliinstituudi aspirantuuris.
1990. aastate keskel jätkas ta vabakutselise kunstnikuna. Aga ta oli tegus ka kunstigaleriide loojana: 1993. aastal oli ta abiks esimese tarbekunstnike galerii – Lühikese Jala Galerii, seejärel 1995. aastal Toompea kunstigalerii juures. Ivika Kärmik oli Toompea kunstigalerii juhataja 2010. aastani.
Ivika Kärmik osales tarbekunsti ja tekstiilikunsti näitustel ja oli esimene eesti tekstiilikunstnik, kes kavandas sõlmtehnikas 2005. aastal kootud Eesti-Hiina ühistööna valminud siidvaiba, siidvaipu tehti kaks: ühel 430 000 ja teisel 155 000 sõlme ruutmeetri kohta.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ivika Kärmik 2. III 1942 – 8. II 2020. Sirp, 21. veebruar 2020
- ↑ Epp Alatalu, Ivika Kärmik - Eesti esimese siidvaiba autor. Eesti Päevaleht, 10. detsember 2005
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]1991. aastal ilmus Eesti Disainerite Liidu juhtimisel Margus Haavamäe kujundatud 32-leheküljeline suures formaadis ja pehmes köites brošüür "Ivika Kärmik" (eesti ja inglise keeles), mis tutvustab tema loodud vaipu.[1]