Itai-Itai haigus
Itai-Itai haigus (jaapani keeles イタイイタイ病 itai-itai byō) oli 20. sajandil Jaapanis Toyama prefektuuris kaadmiumimürgistusest alguse saanud epideemia. Jaapani keeles tähendab "itai" suurt valu, mille järgi sai haigus ka nimetuse.
Toyama prefektuuris hakati kulda kaevandama juba 1710. aastal. 1589. aastal algas hõbeda kaevandamine, hiljem hakati kaevandama ka pliid, vaske ja tsinki. Vene-Jaapani sõja ja esimese maailmasõja ajal tekkinud toorainenõudlus, samuti Euroopa uued kaevandustehnikad suurendasid kaevanduste kasumit. 1910. aastal algas ulatuslik kaadmiumireostus, ning esimesed haiged avastati juba 1912. aastal. Toona oli kaevanduste omanikuks ettevõte Mitsui Mining and Smelting Co. Eriti reostav oli kaadmium Jinzū jões, mida kasutati peamiselt riisipõldude niisutamiseks, aga ka joogiveeks, pesemiseks ja kalapüügiks.
Kalad hakkasid surema kaadmiumimürgistusse, ning reostatud veega niisutatud riis kasvas halvemini kui tavaliselt. Enne 1946. aastat ei saadud aga mürgistusest aru ning arvati, et tegu oli lihtsalt mõne bakteriaalse nakkusega.
Siis hakati asja uurima, ning alguses arvati, et vesi oli reostunud pliiga. 1955. aastal aga avastati, et vesi oli hoopis kaadmiumiga reostunud. Siiski pole pärast 1946. aastat keegi mürgistust saanud. Kuigi Toyama prefektuuris olid sümptomid kõige hullemad, leiti haigeid ka veel viiest prefektuurist.
Sümptomiteks olid luude hõrenemine, neerupuudulikkus ja aneemia, mis lõpuks viisid surmani.
1968. aastal kaevati Mitsui korporatsioon kohtusse ja 1971. aastal mõisteti korporatsioon süüdi. Taas tuli korporatsioonil maksta kompensatsiooni.
Inimesed, kes arvavad, et neil on itai-itai haigus, on kohustatud sellest teatama Jaapani Tervishoiu-, Töö- ja Heaoluministeeriumile, et nende arvamus üle vaadataks. Tavaliselt peetakse inimest itai-itai haigusse haigestunuks, kui ta on elanud reostunud alal ja tal avastatakse luude hõrenemine või neerupuudulikkus. 1967. aastast on avastatud 184 itai-itai ohvrit, ja potentsiaalseid on 388. 1993. aastal oli nendest veel 15 elus.
Kaadmiumireostus tekitas Jaapanis ka palju põllumajanduslikke probleeme.