Ise jõgi

Üüripaadid Ise jõel, just enne selle ühinemist Alleriga Gifhorni juures

Ise on 43 km pikkune jõgi Ida-Alam-Saksimaal Saksamaal, mis läbib Gifhorni kreisi põhjast lõunasse ja suubub Allerisse Gifhornis.

Kulg

Ise lätted asuvad kõrgusel 74 m üle merepinna ja selle suue on kõrgusel 51 m. Jõe kalle 0,05% on väga lauge. Ise veed voolavad läbi Alleri ja Weseri Põhjamerre.

Ise moodustub Saksi-Anhaltis, Neuekrugist läänes, vahetult vana Saksamaa sisepiiri ääres Alam-Saksimaaga, kus kokku voolab mitu väiksemat oja. Selles Alam-Saksi piiriäärses piirkonnas jääb jõgi suviti sageli kuivaks, kuid allpool kohast, kus sellega ühineb Rade kraav (Graben), on veevool palju ühtlasem.

Siit edasi voolab Ise läbi Stöckeni, Wollersdorfi, Wentorfi, Hankensbütteli, Alt Isenhageni, Wunderbütteli, Schönewörde, Wahrenholzi, Wagenhoffi, Neudorf-Platendorfi, Käsdorfi ja Gamseni külade Gifhorni. Jõe ainus veetaseme mõõtur (Pegel) paikneb Neudorf-Platendorfi juures, 13,4 km suudmest.

Vahetult enne Gifhorni toidab Ise Gifhorni lossi vallikraavi, samuti Mühlensee järve, millel seisab Gifhorni veskimuuseum. Gifhorni kesklinnas suubub Ise Allerisse, varsti pärast kohta, kus see on veskile jõu andmiseks tammiga tõkestatud. Vanemas kirjasõnas on Gifhorni iseloomustatud kui vana 'rabalossi' (Sumpfburg) kahel jõel.

Valgla

Ise valgla on 421,1 km². Seda poolitab põhja-lõuna suunas Elbe kõrvalkanal, mis voolab kõrgusel 65 m üle merepinna. Looduslik veevool läheb kanali alt läbi truupide. Ise kõige olulisemad lisajõed on Bruno, Beberbach ja Knesebach; teised on Emmer-Bach, Fischergraben, Flotte, Fulau, Gosebach, Heestenmoorkanal, Isebeck, Kiekenbruchrönne, Momerbach, Sauerbach ja Riet. Jõgi lübi ka Mühlensee ja Schlosssee järvi. Elbe valgla algab Ise piirkonnast idas.

Huviväärsused

Ise Gifhorni juures, vaadatuna paadist

Varem hooldas Iset Iseverband Wasser Assoziation Wahrenholzis, kuid seda asendas Aller-Ohre-Verband Gifhornis. Jõgi ei ole laevatatav, kuid see sobib hästi kanuumatkadeks (paate saab laenutada Gifhorni juures). Viimastel aastakümnetel on Ise ja seda ümbritsev maastik osutunud väärtuslikuks looduslikuks elupaigaks, nii et selle kasutamine looduskaitseks on muutunud esmatähtsaks. Üldiselt ületab jõgi laia, lameda luha, kaugel inimasustusest, hõredalt asustatud piirkonnas. Vahetult enne suuet Gifhornis, jõekallaste lähedal, on Gifhorni veskimuuseum ja Gifhorni loss. Mõnisada meetrit allavoolu on veel üks veski, Cardenapsmühle. See oli vesiveski vähemalt 27. jaanuarist 1213 (mil seda mainiti kinkedokumendis Otto IV poolt) kuni sulgemiseni 2004. aastal, olles üks vanemaid töötavaid veskeid Euroopas.

Saarma elupaik

Vesiveski Ise jõel Wahrenholzis

Ise Neudorf-Platendorfi juures

Emmeri oja (Emmer-Bach), mis suubub Isesse, voolab läbi Hankensbütteli, kus paikneb saarmakeskus. Saarmakeskus on väga populaarne turismisihtkoht umbes 100 000 külastajaga aastas. 1987. aastast on nad töötanud Ise taaselustamisel. Uurimis- ja arendusprojekti osana on orus tehtud palju tööd. Eesmärgiks oli luua veeteed ümbritsev enesekindel keskkond. Juhtivaks loomaliigiks selles projektis oli saarmas. 1987. aastast on Saarma kaitseprojekt (Aktion Fischotterschutz) ostnud jõe ääres umbes 500 ha põllumajandusmaad ja muutnud enamuse sellest rohtlaks. Lisaks istutati 46 km ulatuses kasutamata jõekaldale leppi. Projektiga kaasneva pikaajalise teadustöö osana on selle väljatöötamine dokumenteeritud ja hinnatud.

Nime tuletised

Vana Isenhageni kreis, nüüd Gifhorni kreisi osa, sai osaliselt nime jõe järgi ja selle kohalik ajaleht on Isenhagener Kreisblatt. Lähikonnas, mitte kaugel jõest, on vana Isenhageni klooster. Seda kasutati kuni reformatsioonini kloostrina ja sai seejärel protestantlikuks konvendiks.