Interleukiin-10
See artikkel räägib tsütokiini liigist; superperekonna kohta vaata artiklit Interleukiin-10 (superperekond); immuunravis kasutatava interleukiin 10 kohta vaata artiklit IL-10 immuunteraapia; viiruste poolt sekreteeritavate IL-10 sarnaste valkude kohta vaata artiklit viiruste IL-10 |
Interleukiin-10 ehk IL-10 on paljude selgroogsete loomade mitmete lümfisüsteemi rakkude poolt teatud sündmuste korral vabastatavad endogeensed lühiajalised valgulised signaalmolekulid, mis vahendavad tõenäoliselt põletikuvastaseid jaimmunosupressiivseid toimeid (immuunvastuse pidurdamine) ning mis liigitatakse põletikuvastaste tsütokiinide hulka.
IL-10-t toodavad ja vabastavad T- (CD4 T-rakud, CD8 T-rakud jt), B-rakud, monotsüüdid, dendriitrakud ja makrofaagid, aga ka kesknärvisüsteemi liigitatud gliiarakud jpt.
Eri tüüpi tsütokiinid kasutavad nn segasignaale, nii näiteks inhibeerib IL-4 ja IL-10 eritamine Th1- tüüpi immuunvastuste supressiooni, vähendamaks makrofaagidelt tuleva IL-12 tootmist.
Põletikutoime arvatakse seisnevat põletikutsütokiinide, nagu IFN-γ, IL-2, IL-3, TNFα ja GM-CSF, sünteesi inhibeerimises.
Interleukiin-10 on 2. rühma (IL10- perekonna), mis koosneb interleukiin-10, IL-19, IL-20, IL-22, IL-24 (Mda-7) ja IL-26, interferoonidest (IFN-alfa, -beeta, -epsilon, -kappa, -oomega, -delta, -tau, ja -gamma) ja interferoonisarnastest molekulidest (limitin, IL-28A, IL-28B, ja IL-29), tsütokiin.[1]
Inimestel kodeerivad IL-10-t IL-10 geenid mis paiknevad 1. kromosoomis ja bioloogiline toime avaldub teatud rakkude (T-rakud, B-rakud, makrofaagid) pinnal paiknevate retseptoritega (hIL-10R) seondudes.
Tänapäeval kodeerivad IL-10-sarnast viiruse IL-10-t (vIL-10) kõik herpesviirused (sh inimese tsütomegaloviirus (HCMV) ja Epsteini-Barri viirus (EBV poolt sünteesitav BCRF1, hiljem CSIF – tsütokiini sünteesi inhibeeriv faktor cytokine synthesis inhibitory factor). Epsteini-Barri viiruse IL-10 (ebvIL-10) avaldab immunosupressiivset toimet inhibeerides inimestel T-rakkude ja NK-rakkude paljunemist, makrofaagide deaktiveerimist, kuid soodustasid B-rakkude paljunemist ja diferentseerumist seda tõenäoliselt selleks et segamatult paljuneda.[2]
Kasvaja sees põletikulise miljöö-põletikulise kasvaja mikrokeskkonna (inglise inflammatory tumor microenvironment) korral sünteesivad IL-10-t aktiveeritud regulatoorsete T-lümfotsüütide populatsioonid.[3]
Teadusuuringud
[muuda | muuda lähteteksti]Lactobacillus fermentum ME-3
[muuda | muuda lähteteksti]Lactobacillus fermentum ME-3 ohutust on katsetatud NIH liini hiirtel (mIL-10) – in vivo hiirkatsete käigus suurendas manustatud ME-3 põletikuvastase tsütokiini IL-10 taseme tõusu soole- ja maksakoes, inditseerides ME-3 immunomodulaarset toimet.
Inimese IL-10 (hIL-10)
[muuda | muuda lähteteksti]Nikotiin
[muuda | muuda lähteteksti]Inimkatse (in vivo) käigus avaldas transdermaalne nikotiiniplaaster IL-10 sünteesile non-adherent mononuclear cells (NAC) poolt pärssivat toimet.[4]
Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Ebola viirushaiguse surmlõppega seostatakse tsütokiinide – IFN-γ, IFN-α, IL-2, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa kõrgenenud taset.[5]
IL-10 geenide ekspressiooni kõrgenenud tasemega seostatakse selliste pahaloomuliste kasvajate levikut nagu melanoom ja mitmed lümfoomid. Melanoomi mikrokeskonnas eritavad vähirakud IL-10.[6]
Interleukiin-10 retseptorite mutatsioonidega seostatakse inimestel selliseid haiguslikke seisundeid nagu psoriaas, ärritatud soole sündroom jt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pestka S, Krause CD, Sarkar D, Walter MR, Shi Y, Fisher PB. (2004). "Interleukin-10 and related cytokines and receptors". Annu Rev Immunol. (inglise). Vaadatud 05.09.2014.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Barry Slobedman, Peter A. Barry, Juliet V. Spencer, Selmir Avdic ja Allison Abendroth, Virus-Encoded Homologs of Cellular Interleukin-10 and Their Control of Host Immune Function, J. Virol., oktoober 2009, 83. väljaanne, nr 19, lk 9618–9629, doi: 10.1128/JVI.01098-09, veebiversioon (vaadatud 29.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ C. Andrew Stewart, Hannah Metheny, Noriho Iida, Loretta Smith, Miranda Hanson,1 Folkert Steinhagen, Robert M. Leighty, Axel Roers, Christopher L. Karp, Werner Müller, ja Giorgio Trinchieri, Interferon-dependent IL-10 production by Tregs limits tumor Th17 inflammation, J Clin Invest. 1.nov 2013; 123(11): 4859–4874, doi: 10.1172/JCI65180, PMCID: PMC3809773, veebiversioon (vaadatud 02.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte, Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017–20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
- ↑ Anita K. McElroy, Bobbie R. Erickson, Timothy D. Flietstra, Pierre E. Rollin, Stuart T. Nichol, Jonathan S. Towner ja Christina F. Spiropoulou, Ebola Hemorrhagic Fever: Novel Biomarker Correlates of Clinical Outcome, J Infect Dis. (2014) 210 (4): 558–566., doi: 10.1093/infdis/jiu088, 12. veebruar 2014, veebiversioon (vaadatud 05.09.2014) (inglise keeles)
- ↑ Agnieszka W. Kubicaa ja Jerry D. Brewerb, Melanoma in Immunosuppressed Patients, Mayo Clin Proc. oktoober 2012; 87(10): 991–1003, doi: 10.1016/j.mayocp.2012.04.018, PMCID: PMC3538393, veebiversioon (vaadatud 05.09.2014) (inglise keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Deckert-Schlüter M., Rudolf-Virchow Prize 1998. Award lecture. Toxoplasmosis: a model infection for studying systemic and intracerebral immune reactions. Lühikokkuvõte., Verh Dtsch Ges Pathol. 1998;82:9–22., veebiversioon (vaadatud 12.10.2014) (inglise keeles)
- K. Asadullah, W. Sterry, ja H. D. Volk, Interleukin-10 Therapy—Review of a New Approach, Pharmacological Reviews, Juuni 2003, 55. köide, nr 2, lk 241–269, doi: 10.1124/pr.55.2.4, veebiversioon (vaadatud 5.09.2014) (inglise keeles)
- Zequan Yang, MD, PhD; Basilia Zingarelli, MD, PhD; Csaba Szabó, MD, PhD, Crucial Role of Endogenous Interleukin-10 Production in Myocardial Ischemia/Reperfusion Injury, Circulation., 2000; 101: 1019–1026, doi: 10.1161/01.CIR.101.9.1019, veebiversioon (vaadatud 5.09.2014) (inglise keeles)
- H Tilg, C van Montfrans, A van den Ende, A Kaser, S J H van Deventer, S Schreiber, M Gregor, O Ludwiczek, P Rutgeerts, C Gasche, J C Koningsberger, L Abreu, I Kuhn, M Cohard, A LeBeaut, P Grint, G Weiss, Treatment of Crohn's disease with recombinant human interleukin 10 induces the proinflammatory cytokine interferon γ, Gut, 2002;50:191–195 doi:10.1136/gut.50.2.191, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
- Laure Dumoutier, Emiel Van Roost, Didier Colau, ja Jean-Christophe Renauld, Human interleukin-10-related T cell-derived inducible factor: Molecular cloning and functional characterization as an hepatocyte-stimulating factor, Proc Natl Acad Sci U S A., 29. august 2000 ;97(18):10144-9., veebiversioon (vaadatud 5.09.2014) (inglise keeles)
- Fujiwara H, Yamazaki T, Uzawa A, Nagata K, Kobayashi Y., Transient infiltration of neutrophils into the thymus following whole-body X-ray irradiation in IL-10 knockout mice., Biochem Biophys Res Commun. 2. mai 2008 ;369(2):432-6. doi: 10.1016/j.bbrc.2008.02.043., veebiversioon (1.02.2015)(inglise keeles)
- Eun-Gyoung Hong, Hwi Jin Ko1, You-Ree Cho, Hyo-Jeong Kim, Zhexi Ma, Tim Y. Yu, Randall H. Friedline, Evelyn Kurt-Jones, Robert Finberg, Matthew A. Fischer, Erica L. Granger, Christopher C. Norbury, Stephen D. Hauschka, William M. Philbrick, Chun-Geun Lee, Jack A. Elias ja Jason K. Kim, Interleukin-10 Prevents Diet-Induced Insulin Resistance by Attenuating Macrophage and Cytokine Response in Skeletal Muscle, Diabetes, november 2009, 58. köide, nr 11, lk 2525–2535, veebiversioon (vaadatud 5.09.2014) (inglise keeles)
- Ema hoolitsus aitab hilisemas elus uimastisõltuvust vältida, www.FORTE.ee 7. detsember 2011, veebiversioon (vaadatud 5.09.2014)
- IL-10 immuunteraapia
- E William St Clair, Interleukin 10 treatment for rheumatoid arthritis, Ann Rheum Dis, 1999;58:(Suppl I) lk 99–102, veebiversioon (vaadatud 29.09.2014) (inglise keeles)