Infovaesus
Infovaesus (inglise keeles information poverty) on olukord, kus inimestel või kogukondadel ei ole piisavalt oskusi, teadmisi või ressursse, et vajalikku informatsiooni kätte saada, seda mõista või kasutada. Sellist infokäitumist iseloomustab olulise teabe puudumine ja kehvasti arenenud infotaristu.
Infovaesus infovaeses ühiskonnas
[muuda | muuda lähteteksti]Informatsioonivaesust informatsioonivaeses ühiskonnas iseloomustavad järgmised tunnused[1]:
- Inimestel puudub oluline teave.
- Neil pole raha, et teavet osta.
- Neil puuduvad oskused ja vahendid, et teavet kätte saada.
- Neil on raske infot mõista, valida ja sellest kasu saada.
Elfreda A. Chatman
[muuda | muuda lähteteksti]Üks tuntumaid teadlasi, kes on uurinud infovaesuse mõistet ja selle mõju, on Elfreda A.Chatman, kes keskendus informatsioonimaastikul just selle fenomeni uurimisele. Kui algselt võib pidada majanduslikku vaesust ja infovaesust omavahel sõltuvateks, siis Chatman leidis, et see ei pruugi paika pidada. Läbi teooriapõhise uurimise sai ta esile tuua neli olulist kontseptsiooni[2], läbi mille on võimalik paremini mõista, kuidas infovaesus kujuneb ja avaldub inimeste eludes.
Neli infovaesuse kontseptsiooni
[muuda | muuda lähteteksti]Pettus on teadlik katse eksitada või varjata oma tegelikku olukorda, mille tulemusena võidakse vastu võtta ebaõige teave, sest levitatakse vale või eksitavat informatsiooni. Riskivõtmine tähendab olukorda, kus kriitilise teabe jagamist välditakse, kuna tajutakse, et potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed kaaluvad üle võimalikud kasud. Saladus on tahtlik informatsiooni varjamine, et kaitsta end soovimatu paljastuse või sekkumise eest. Situatsiooniline asjakohasus mõiste selgitab, kuidas ja miks teatud info muutub inimese jaoks oluliseks, eriti kui nad seisavad silmitsi keerulise olukorraga[2].
Infovaesuse mõju
[muuda | muuda lähteteksti]Informatsioon ei ole ainult teadmiste allikas [3], vaid ka oluline vahend majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste vabaduste saavutamiseks. Juurdepääs informatsioonile ja selle kasutamine on arengu jaoks hädavajalikud, kuna need mõjutavad kõiki eluvaldkondi.
Infovaestel inimestel on vähem ligipääsu teabeallikatele ja tehnoloogiale, kas siis info kättesaadavusele seatud piirangutele või rangete sotsiaalsete normide poolt [4]. Infovaesus mõjutab tugevalt mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas tervist ja tervishoiuteenuseid. Kõrgema sotsiaal-majandusliku staatusega inimesed kogevad vähem infovaesust kui madalama staatusega inimesed ja see suurendab digilõhet nende kahe elanikkonna osa vahel. Infovaesuses inimesed on suuremas ohus tõsiste haiguste ja suremuse tõttu, kuna neil puudub juurdepääs elupäästvale informatsioonile või ei osata kasutada olemasolevaid, sageli piiratud, meditsiinilisi teadmisi. Inimesed ei pruugi olla teadlikud haiguste sümptomitest, mis võib viia hilise või viimase hetke diagnoosini [5].
Infovaesuse vähendamine
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatukogud mängivad olulist rolli teabe kättesaadavaks tegemisel ja infovaesuse vähendamisel. Nad pakuvad juurdepääsu teabele, mis aitab inimestel parandada oma elutingimusi ja leida iseseisvalt lahendusi probleemidele. Raamatukogud on neutraalsed ja avatud kõigile, pakkudes turvalist keskkonda neile, kes võivad tunda end tõrjutuna. Näitena saab tuua, kuidas raamatukogud toetavad näiteks väiketalunikke uute tehnikate omandamisel, jagavad tervisealast nõu ja aitavad naistel leida töövõimalusi.[6]
Seos teiste infokäitumise mõistetega
[muuda | muuda lähteteksti]Infovaesus on tugevas seos ka teiste infokäitumise fenomenidega – infovajadus, infoüleküllus ja infoväsimus.
Infovajadus
[muuda | muuda lähteteksti]Infovaesus ja infovajadus on tihedalt seotud inimeste käitumisega nende sotsiaalsetes keskkondades, kus on vaja olulist informatsiooni. See seos näitab, et inimesed on vastumeelsed küsimaks abi oma sotsiaalsest keskkonnast, vaid pigem pöörduvad infovajaduse tõttu interneti poole. See on tugevalt seoses Chatmani infovaesuse nelja kontseptsiooni teooriaga, kus inimesed varjavad teatud informatsioonivajadusi, et vältida tundumast vähem toimetulevana ja seetõttu otsitaksegi infot internetist.[7]
Infoüleküllus ja infoväsimus
[muuda | muuda lähteteksti]Järjest enam on kättesaadavaks tehtud rohkem informatsiooni kui inimesed omaks võtta suudavad, see probleem on viinud mõiste infoülekülluse tekkimiseni. Läbi selle on tekkinud uus informatsiooni mõiste nagu infoväsimuse sündroom, kus suure infovoo tõttu on tekkinud olukord, kus nad ei suuda informatsiooni hallata ja korrastada[8]. See juhtub siis kui infot on liiga palju, võivad inimesed sattuda samasse olukorda nagu infovaesed inimesed, kuna mõlemat pidi ei suudeta teha enda jaoks vajalikke otsuseid.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Britz, J. J. (2004). To know or not to know: A moral reflection on information poverty. Journal of information science, 30(3), 192-204.
- ↑ 2,0 2,1 Chatman, E. A. (1996). The impoverished life‐world of outsiders. Journal of the American Society for information science, 47(3), 193-206.
- ↑ Gigler, B. S. (2006). Enacting and interpreting technology—from usage to well-being: Experiences of Indigenous Peoples with ICTs. Empowering Marginal Communities with Information Networking, 124–164
- ↑ Lingel, J. ja Boyd, D. (2013). “Keep it secret, keep it safe”: Information poverty, information norms, and stigma. Journal of the American Society for Information Science and Technology, 64(5), 981-991.
- ↑ Hulmanová, M. (2023). Information Poverty and Its Impact on Health. Medium. https://medium.com/edtech-kisk/information-poverty-and-its-impact-on-health-3628e8919809
- ↑ Break the Cycle: Tackling Information Poverty as a Means of Eradicating Income Poverty. (2018). Library Policy and Advocacy Blog, 16.oktoober. Kasutatud 15.12.2024 https://blogs.ifla.org/lpa/2018/10/16/break-the-cycle-tackling-information-poverty-as-a-means-of-eradicating-income-poverty/
- ↑ Hasler, L., Ruthven, I. ja Buchanan, S. (2014). Using internet groups in situations of information poverty: Topics and information needs. Journal of the Association for Information Science and Technology, 65(1), 25-36.
- ↑ Goulding, A. (2001). Information poverty or overload? Journal of Librarianship and Information Science, 33(3), 109-111.