Indrek Allmann

Indrek Allmann (sündinud 8. detsembril 1972 Viljandis) on Eesti arhitekt ja linnaplaneerija.

Indrek Allmann õppis J. Köleri nimelises Viljandi 4. Keskkoolis (Viljandi Maagümnaasium) aastatel 1987–1990. Arhitektuurialase kõrghariduse sai Eesti Kunstiakadeemiast aastatel 1990–1999.

Aastatel 1995–1998 töötas Allmann arhitektuuribüroos R. Puusepp Stuudio 911 OÜ. Aastatel 1998–2000 töötas ta vanemarhitektina arhitektuuribüroos Kolde Projekt AS ning 2000–2004 juhtivarhitektina arhitektuuribüroos Kolde Grupp OÜ.

Alates 2004. aastast tegutseb Indrek Allmann juhtivarhitekti ja partnerina arhitektuuribüroos PLUSS. Arhitektuuribüroo Pluss OÜ on asutatud 2002. aastal ning seal on projekteeritud rohkem kui 1 000 000 ruutmeetrit ühiskondlikke hooneid, kortermaju ja eramuid – nii uusehitisi kui ka renoveeritavaid ja restaureeritavaid hooneid.

Indrek Allmann on 1999. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige. 2000. aastast kuulub ta liidu eestseisusse, 2006–2010 täitis Allmann liidu aseesimehe kohuseid. 2014–2016 oli Indrek Allmann Eesti Arhitektide Liidu president ja 2016–2017 asepresident.

Tuntumad tööd

Indrek Allmann on vastutustundliku ehitamise eestkõneleja ning rõhutab oma tegevuses, et kõige keskkonnasõbralikum on see ruutmeeter, mis ei vaja ehitamist. Indrek Allmanni töid iseloomustab kõrge tehniline tase, leidlik materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ja hoolikalt läbimõeldud ülesehitus. Allmann väldib oma töödes kõike mitteotstarbekat ning paneb olulist rõhku planeerimisele, et luua kvaliteetne tervikkeskkond.

Indrek Allmann on Hundipea kliimaneutraalse linnaosa idee üks autoreid ja projekti eestvedajaid. Pilootprojektiga rajatakse uus kliimaneutraalne naabruskond Põhja-Tallinna Paljassaarde. Kliimaneutraalse linnaosa terviklahendus sünnib koostöös teadlaste, kohaliku kogukonna, linnaplaneerijate, arendajate, iduettevõtjate ja Tallinna linnavalitsusega. Hundipea projekti kaudu osaleb Indrek Allmann ka keskkonnateadlikkust tõstva koostööplatvormi Rohetiiger tegevuses.

Indrek Allmanni tuntakse mitmete mahukate taristuarenduste visionäärina. Koostöös arhitekt Jaan Jagomägi ning Futudesigni arhitektide Risto Wimbergi ja Teemu Seppäneniga tõstatas Allmann vajaduse Tallinna–Helsingi tunneli linnaruumilise mõju targaks suunamiseks. Samuti on Indrek Allmann Rail Balticu Pärnu terminali projekti üks autoreid. Terminali rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandi “Water Strider” autorite hulka kuuluvad Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides. Talsingi tunneli ideekavandit ja Rail Balticu Pärnu Terminali kavandit esitleti 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil kolme Balti riigi ühisväljapanekul „Balti Atlas“.

Allmanni teistest töödest tuntakse enim Noblessneri sadamaala kontseptsiooni ja Lurichi kvartalit Ülemiste linnakus Tallinnas. Samuti on tunnustust pälvinud Hotell L’Ermitage Tallinnas, Tulbi-Veeriku korterelamud ja Eesti Metodisti Kiriku Tartu Püha Luuka koguduse kirikukompleks Tartus, Eisma sadam, paariselamu Luccas, väikeelamu Padisel ning Nordic Hotels hotell Forum Tallinnas.

Indrek Allmann on lisaks Eestile projekteerinud hooneid Ukrainas, Taanis, Lätis, Norras ja Rootsis.

Ühiskondlik tegevus

Indrek Allmann on esinenud lektorina mitmel rahvusvahelisel konverentsil, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Tehnikaülikoolis ning kuulunud mitme rahvusvahelise arhitektuurikonkursi žüriisse, sh Eesti Kunstiakadeemia, Estonian Business Schooli koolihoonete konkursil, 2012. aastal Läti aasta ehitise konkursil, 2014. aastal Leedu aasta ehitise konkursil jne.

Ta on osalenud 2014–2015 Eesti Arhitektuurikeskuse nõukogu ja 2013–2015 Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu töös.

On alates 2017. aastast Saarte Liinid AS nõukogu liige. Lisaks on ta vabatahtlik merepäästja ja kuulub Muhu Merepääste Seltsi.

Valitud töid

2021 – Siili kvartali kortermajad, Tartu (Koos T. Tammesson); Osalemine Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäitusel „Majad, mida me vajame“ (Koos J. Jagomägi ja G. Kurusk)
2020 – Ärihoone „Alma Tomingas“, Sepise 7, Tallinn (Koos G. Kurusk); Hundipea kliimaneutraalse linnaosa kontseptsioon, Tallinn
2019 – Haljala Kool, Haljala (Koos K. Krass)
2015 – Lurichi kvartali hoonestus Ülemiste Citys, Tallinn; Ärikvartal Elemental, Skanstes, Riia; Rail Baltic Pärnu reisijate terminal (Koos J. Jagomägi, T. Tammesson)
2014 – Elu- ja ärihoone Poordi 1, Tallinn (Koos J. Jagomägi)
2013 – Eksperimentaalne ja energiatõhus puidust ärihoone Novaator, Paldiski mnt 135, Tallinn (välja ehitamata); Aidu sõudebaasi hoonestus, Aidu.
2012 – Veskimetsa Ratsaspordibaas, Paldiski mnt 135, Tallinn (välja ehitamata)
2011 – Laidoneri villa, Õllepruuli tänaval, rekonstrueerimine eramuks, Tallinn; Stroomi kaubanduskeskus, Madala tn 5a – Tuulemaa tn 20, Tallinn; Off-grid PLUSSenergiamaja Kesselaiul; Eesti Energia kaevandusalade revitaliseerimine spordikeskuseks; Aidu sõudekanal
2010 – Elu- ja ärihoone Kentmanni 6, Tallinn; Hotell Marriott Renessance, Riia (koos J. Kopliga) (välja ehitamata)
2009 – Äri- ja büroohoone planeering Pärnu mnt 22, Tallinn; Surfikeskus ja konverentsihotell Narva-Jõesuus (välja ehitamata); Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpus, Tallinn
2007 – Eisma sadam, Eisma (sisekujundus koos Mari Kurismaa)
2005 – Veeriku kvartali korterelamud, Tartu (Koos K. Koit); Randvere lasteaed, Viimsi vald
2004 – Nordic Hotels hotell „Jekaba“, Jekaba 24, Riia (Koos R. D. Smitsiga); Elu- ja ärihoone Kotzebue 27, Tallinn; Kauba Ekspress laohoone Assakul
2003 – Korterelamud Õie 2, Tallinn; Hotell l’Ermitage, Toompuiestee 19, Tallinn; Baptistikogudus “Elim” kirikuhoone ja kortermaja, Tistedal, Norra
2002 – Merepäästehoone renoveerimine väikeelamuks, Juminda küla, Loksa vald (koos sisekujundusega); Harku aleviku keskuse esimene ehitusjärk (vallamaja ja lasteaed), Harku
2001 – Eesti Metodisti Kiriku Tartu Püha Luuka koguduse kirikukompleksi esimene ehitusjärk, Vallikraavi 16a, Tartu; Tartu Tarbijate Kooperatiivi kaubamaja kaasajastatud ideelahend, Riia 2, Tartu; Family Gate AG korporatiivse disaini sisekujunduslik osa ja peakontori sisekujundus, Fredericia, Taani; Top Vox ja Alptom Autokeskus, Ehitajate tee 116c, Tallinn
2000 – Estonia teatrihoone tervikliku rekonstrueerimise tehniline projekt, Estonia pst. 4, Tallinn (koos arh. P. Jänesega)
1999 – Eramu “Oma pesa”, Lucca 2e, Harku vald, Harjumaa (koos sisekujundusega); Eramu “KloostriTagaMetsas”, Padise küla, Padise vald, Harjumaa; Kivimäe haigla Kose osakonna haiglahoone rekonstrueerimine Ravila mnt. 27, Kose, Harju Maakond; Tallinna Järve Haigla taastusravi osakonna rekonstrueerimine, Energia tn. 8, Tallinn
1998 – Hitehi varuosade AS kontor, Raua tn. 16a, Tallinn (sisekujundus)
1997 – AS Trak Balti ärihoone, Liimi 4a, Tallinn (koos sisekujundusega. Välja ehitamata)
1994 – Eramu ümberehitusprojekt, Tierp, Rootsi

Võistlustöid

2019 – Haljala Kool; (koos K. Krass) 1. koht; Parkimismaja Vabaduse pst 6, Tartu; (koos J. Jagomägi) äramärgitud töö; Ärihoone „Alma Tomingas“, Sepise 7, Tallinn; (koos G. Kurusk) rahvusvaheline arhitektuurikonkurss; 1. koht
2018 – Elu- ja ärihoone „EpiCentre“, Sepapaja 10, Tallinn; (koos I. Suigusaar, J. Jagomägi) 1. koht; Pärnu mnt 31, Tallinn 1. koht
2017 – Kalaranna elukvartal; rahvusvaheline arhitektuurikonkurss; 2.–3. koht (koos I. Suigusaar, J. Jagomägi, R. Kontus, G. Kurusk, T. Tammesson)
2015 – Rail Baltic Pärnu reisijate terminal; rahvusvaheline arhitektuurikonkurss; 1. koht (koos J. Jagomägi, T. Tammesson Gunnar Kurusk ja Holden Vides)
2014 – Elu- ja ärihoone Poordi 1, Tallinn; 1. koht (koos J. Jagomägiga); Noblessneri äri- ja elukvartal; rahvusvaheline arhitektuurikonkurss; 1. koht (koos I. Suigusaar, J. Jagomägi, G. Kurusk, T. Tammesson, R. Kontus)
2012 – Tallinna ratsaspordibaas koos ümbritsevate ärihoonetega (koos I. Suigusaare ja J. Jagomäega); 1. koht
2010 – Marriot Hotel Riga; (koos J. Kopli) rahvusvaheline arhitektuurikonkurss 1. koht; Tartu Ülikooli füüsika instituut; (koos J. Kopli) jagatud 1. koht; Rakvere Haigla A-korpuse rekonstrueerimise ideekonkurss; 3. koht
2006 – „Valguse tee“ vabakoguduse kirik; 1. koht
2004 – Veeriku elamukvartal, Tartu (koos Katrin Koiduga); 1. koht
2003 – Korterelamud Õie 2, Tallinn; 1. koht
2002 – Hotell l’Ermitage Toompuiestee 19, Tallinn; 1. koht; Kaubanduskeskus “Kalda Keskus” Tartus; 2.–3. koht
2001 – Tallinna 21. Kooli renoveerimise konkurss (koos S. Laanjärve ja I. Suigusaarega); Ostupreemia Harku aleviku keskus, 1. koht; Eesti Metodisti Kiriku Tartu Püha Luuka koguduse kirikukompleks 1. koht

Auhinnad

2020 – Baltic Real Estate Award. „Parim linnaruumi uuendus“ (Noblessneri sadam)
2019 – Eesti Arhitektide Liidu preemia "Väike 2018" (Eisma Sadama sipelgakuuri juurdeehitus ja väikevormid)
2017 – „Aasta puitehitis 2016“. Žürii poolt ära märgitud (Eisma Sadama sipelgakuuri juurdeehitus)
2017 – „Aasta Energiategu“. Off-grid elamu Kesselaiul. Eesti Taastuvenergia Koda
2014/2015 – ESL aastapreemia „Parim Kodu“. (Eisma sadamahoone (koos M. Kurismaaga))
2014 – Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tunnustus „Parimad restaureeritud mälestised”. (Laidoneri villa, Õllepruuli tn 5 Tallinn)
2013 – „Aasta Puitehitis 2012“. Parima fassaadilahenduse auhind. (Talumehe PLUSS energiamaja Kesselaiul)
2011 – Finalist „World Architecture Festival“, Barcelona (Semi-autonomous sauna / Semi-autonoomne leiliruum saarel)
2007 – “Aasta parim ehitis 2006” Tartus (Tulbi-Veeriku elamukvartal, Tartu)
2007 – Eesti Arhitektide Liidu preemia "Väike 2002–2006" äramärgitud töö (Korterelamute Õie tn 2 Tallinn varikatus)
2006 – "Aasta arhitektuurne objekt" ETV kultuurisaade "OP!" (Eramu KloostriTagaMetsas, Padise)
2005 – "The Architectural Award 2005" Salon Press, Moskva, Venemaa. Peapreemia kategoorias "Лучий зарубежный проект" (Eramu Oma Pesa, Tabasalu)
2005 – "The Architectural Award 2005" Salon Press Moskva, Venemaa. Finalist kategoorias "Лучий зарубежный проект" (Eramu KloostriTagaMetsas, Padise)
2005 – "Eesti parim puitehitis 2003–2005. Eriauhind liimpuidu parima kasutuse eest (Korterelamud Õie 2, Tallinn)
2003 – "Eesti parim puitehitis 1997–2003. Eriauhind voodrilaua parima kasutuse eest (Eramu KloostriTagaMetsas, Padise)
2003 – "Aasta parim ehitis 2002" Tartus. Eesti Metodisti Kiriku Püha Luuka koguduse kirikukompleks.
2002 – Euroopa Liidu Mies van der Rohe nimelise kaasaegse arhitektuuri auhinna nominatsioon (Eramu Oma Pesa, Tabasalu)
2002 – "Terasehitis 2001" (hooned valminud ajavahemikul 1998–2001)

Olulisemad publikatsioonid

2008 – Boom/Ruum, Tallinn
2007 – Arquitectura Viva Madrid, Hispaania
2007 – Но вый дом, Moskva, Venemaa
2007 – Deko 1/2007, Riia, Läti
2007 – Deko 2/2007, Riia, Läti
2006 – "Innovative Wohnungsbauaspekte", Berliin, Saksamaa
2006 – Alaprajz 2/2006, Ungari
2006 – "Emerging Identities-East!" Deutsches Architektur Zentrum, Berliin, Saksamaa
2005 – "ABSoluut Arhitectuur/Interieur 2" What If..., Kent, Belgia
2005 – "The Architectural Award 2005" Salon Press, Moskva, Venemaa
2004 – "The Phaidon Atlas of Contemporary World Architecture" Phaidon Press Ltd, London, Suurbritannia
2002 – Eesti märgi stiilijuhend "eesti stiil-Estonian Style"
2001 – "Vaba Eesti ehitab", Solnessi arhitektuurikirjastus OÜ, Tallinn
2001 – "Eramu – The Residence" EAL, Tallinn

Allikad

· „Arhitekt Indrek Allmann: uues elamurajoonis võiksid omale kodu lubada ka õpetajad ja haiglaõed“, Pealinn, 23.aprill 2021.
· „Indrek Allmann: Me armastame ooperit ja ta vajab oma kodu“ Eesti Päevaleht, 3. märts 2021.
· „Arhitekt Indrek Allmann: Rail Baltica Pärnu terminalist saab uus värav Eestisse“, rbestonia.ee; 29. jaanuar 2021.
· „Linnahall ekspertide käes“, Indrek Allmann, Katrin Koov. Sirp, 1. november 2019.
· „Kirikus töötanud eestlane: pööningul piisab tulekahjuks sädemest“, Kadri Kuulpak. Postimees, 17.aprill 2019.
· „Arhitektid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Tarmo Miller: „Hotspot Estonia““, Postimees, 18. september 2017.
· „Indrek Allmann: Eesti vajab kaksiklinn Talsingi loomist“, Pealinn, 16. veebruar 2016.
· „Indrek Allmann: Sulgeme Tallinna lennujaama?!“, Postimees, 15. veebruar 2016.
· „Kultuur 2020 – Ennetustöö tulekahjude kustutamise asemel“, Merle Karro-Kalbergi intervjuu Indrek Allmanniga. Sirp, 12. veebruar 2016.
· „Indrek Allmann: Premium klassi kinnisvaras ei saa energiatõhusus kunagi prevalveerivaks“, Eesti Päevaleht/Delfi, 9. oktoober 2015.
· „Indrek Allmann: Jaburhanked saastavad Eesti avalikku ruumi“, Postimees, 2.aprill 2015.
· „Eesti Arhitektide Liidu uus esimees Indrek Allmann: eesti arhitektidele tuleb leida rakendust välismaal“, ERR, 27. veebruar 2014.
· „Arhitektide liidu uueks esimeheks valiti Indrek Allmann“, Postimees, 27.veebruar 2014.
· „Jutusaade. Indrek Allmann ja Anu Välba“, Vikerraadio, 26. jaanuar 2014.
· „Arhitekt vabanes energiasõltuvusest“, Kadrin Karner. Äripäev, 12. veebruar 2014.
· "INDREK ALLMANN: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia" kultuur.err.ee, 29. märts 2014.
· „Loovus ja loodu“, Indrek Allmann. Sirp 19. detsember 2014.
· „Mine Lätti arhitektiks! – Kompliment või solvang?“, Indrek Allmann. Sirp 26. juuli 2012.
· „Eramuehitus: parem ehitaja, rohkem jooniseid“, Postimees, 7. september 2011.
· „Tartu Veeriku atollmajadel on mägine koduhoov“, Arvo Uustalu. Eesti Päevaleht/Delfi, 26. jaanuar 2008.
· „Mida teha miljööväärtuslike rannaaladega?“, Priit-Kalev Parts, Indrek Allmann. Sirp, 26. september 2008.
· „Linnupesa sarnane – mõned küsimused paariselamu „Oma pesa“ eest auhinna saanud arhitekt Indrek Allmannile“, Ene Läkk. Eesti Ekspress 27. veebruar 2002.

Allikad

"Arhitektuuribüroo Pluss OÜ töötajad".
"Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Indrek Allmann".
Anvelt, Kärt. „Tallinnasse kerkib moodsaim kliimaneutraalne linnaosa“, Eesti Päevaleht/Delfi, 23. märts 2021.
Rudi, Hanneli. „Pärnu võib saada futuristliku jaamahoone“. 23. detsember 2014.
Valk, Veronika. „Kuidas kerkivad tipud“. Sirp, 3. aprill 2014.
Hiiemäe, Mari. "Arhitekt Indrek Allmann, julge uuendaja". Äripäev, 1. september 2008.
Allmann, Indrek. "Nauditav linnapilt algab terviknägemusest". Postimees, 21. aprill 2006.
Viljasaar, Regina. "Maja Kloostri Taga Metsas, Padise Harjumaa". Maja 1-2004.

Välislingid