Illüüria kuningriik

	Königreich Illyrien (saksa); Ilirsko kraljestvo (sloveeni); Regno d'Illiria (itaalia); Kraljevina Ilirija (horvaadi); Illüüria kuningriik 1816–1849
	Lipp Vapp
	Illüüria kuningriik Austria keisririigis (1822–1849)
Osa	Austria kroonimaa
Pealinn	Ljubljana
Religioon	katoliiklus
Peamised keeled	itaalia, sloveeni,; horvaadi, saksa

Illüüria kuningriik oli Austria keisririigi kroonimaa aastatel 1816–1849, Napoleoni Illüüria provintside järglasriik, mille Austria Kuuenda koalitsiooni sõjas tagasi vallutas ja vastavalt Viini kongressi lõppaktile taastas. Selle halduskeskus oli Ljubljana (ametlikult saksa: Laibach).

Pärast 1848. aasta revolutsioone kuningriik kaotati ning lahutati Austria kroonimaadeks: Krain, Kärnten ja Austria Rannikumaa.

Geograafia

Prantsuse Illüüria provintsid koosnesid Krainist ja Lääne-("Ülem-")Kärntenist, samuti Aadria mere äärsetest territooriumitest Görz ja Gradisca, Trieste ja Istria poolsaar. Need hõlmasid ka Dalmaatsia ranniku ja Horvaatia kuningriigi maad Sava jõest lõunas. Osa territooriume Aadria mere ääres oli Habsburgide monarhia Veneetsialt annekteerinud 1797. aasta Campo Formio rahuga. Pärast Provintside lõpetamist eraldas Austria valitsus Dalmaatsia ja liitis Ida-("Alam-")Kärnteni sellele, millest sai Illüüria kuningriik.

Kuningriigi territoorium hõlmas tänapäeva Sloveenia lääne- ja keskosa, s.o Krain pealinna Ljubljanaga ja Sloveenia Rannikumaa (Goriška ja Sloveenia Istria), tänapäeva Austria Kärnteni liidumaa ja Sloveenia Kärnten, samuti mõned territooriumid Loode-Horvaatias (tänapäeva Istra maakond ja Kvarneri lahe saared Krk, Cres ja Lošinj) ja Kirde-Itaalias (Trieste ja Gorizia provintsid). Aastal 1822 taasühendati Tsiviil-Horvaatia Sava paremkalda ja Rijeka vahel Habsburgide Horvaatia kuningriigiga.

Ajalugu

Illüüria kuningriik moodustati võitlemaks Ungari kuningriigi territoriaalsete pretensioonidega ja Venemaa keisririigi mõjuga, kuid kui Ungari annekteeris Tsiviil-Horvaatia ja Rijeka, kaotas see oma tähtsuse. Endiste Prantsuse võimude tehtud õigus- ja haldusreformid muutsid sügavalt nende territooriumite haldusstruktuure, nii pidas Austria keiserlik valitsus paremaks grupeerida enamus neist eraldi haldusüksusteks, võimaldades aeglast sulandumist Austria õigus-, kohtu- ja haldussüsteemi.

Illüüria kuningriik loodi ametlikult 3. augustil 1816. Algul koosnes see nii Sloveeni maadest kui ka Horvaatia kuningriigi territooriumist. Kuid juba 1820. aastate alguses taastati Napoleoni-eelne Horvaatia kuningriik, millesse arvati ka osa Illüüria kuningriigi territooriumist.

1848. aasta Rahvaste kevadel edendasid sloveenid ettepanekut arvata Alam-Steiermark Illüüria kuningriiki, nii saaks enamuse Sloveeni maadest ühendada ühte haldusüksusesse ja Ühendatud Sloveenia idee oleks seega saavutatud. Peter Kozler lõi sellise laiendatud Illüüria kuningriigi kaardi, mis muutus hiljem tähtsaks rahvuslikuks sümboliks Sloveenia rahvuslikus teadvuses. Kuid keiser lükkas ettepaneku tagasi. Illüüria kuningriiki mainiti järk-järgult üha vähem ja viimast korda ametlikult aastal 1849 kroonimaana Austria märtsipõhiseaduses.

Vaata ka