Tīnūži vald
| Tīnūži vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Tīnūžu pagasts | |
|
| |
| Pindala: 120,8 km² | |
Elanikke: 3002 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 24,9 in/km² | |
| Keskus: Tīnūži | |
 |
Tīnūži vald (läti keeles Tīnūžu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ikšķile ja Ogre linna ning Ogresgalsi, Suntaži ja Tome vallaga, Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga, Ropaži piirkonna Ropaži vallaga ja Ķekava piirkonna Daugmale vallaga.
Valla pindala on 121 km². 2011. aasta seisuga elas seal 4999 inimest. Valla keskuseks on Tīnūži küla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1920. aasta maareformi eel kuulus valla aladel Tīnūži mõisale 1214 ha maad, Ikšķile kirikumõisale aga 380 ha maad. Lisaks asusid seal väiksemad mõisad: Ikšķile mõis ja Riia linnale kuuluvad Berkava mõis (Borkowitz), Turkalne mõis (Turkaln) ja Sprēstiņi mõis (Pröbstingshof).[2] Aastal 1935 kandis vald nime Ikšķile vald. Selle pindala oli 190 km² ja seal oli 2442 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Ikšķile, Tīnūži ja Turkalne külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Tīnūži külanõukoguga likvideeritav Turkalne külanõukogu. Aastal 1962 arvati Sovhoosi Budeskalni Tīnūži osakond Salaspilsi külanõukogu koosseisu. Aastal 1963 liideti Ikšķile kolhoosi maad Ikšķile külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Suntaži külanõukogust ja Ikšķile linnalise asula maapiirkonnast.[4] Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1997 liideti see Ikšķile linnaga kui Ikšķile linna maapiirkond. Aastal 2004 moodustati Ikšķile linna maapiirkonnast ja Ikšķile linnast Ikšķile piirkond. 2010. aastal nimetati Ikšķile linna maapiirkond ümber Tīnūži vallaks. 2021. aastast kuulub vald Ogre piirkonda.
Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Lielpāderi muinaskalmed ja Zemturi keskaegne kalmistu. Tīnūži mõisa mõisavalitseja maja, Ankeršmiti muinaskalmed ja Lejaskalni linnamägi on regionaalse kaitse all. Kābeļese muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.[5]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas voolavatest jõgedest tähtsaimad on Daugava ja Mazā Jugla. Järvedest asuvad seal Velnezers (3,5 ha) ja Selēkase järv (8,5 ha).
Looduskaitse all on Bļodnieki tamm, Lāgeri künnapuu, Turbase tamm, Reiziķi tamm, Kranciemsi kadakas, Saulesdārzsi mänd, Kaparāmuri mänd ja Beverina elupuu. Lisaks jääb valda 19 nimetut põlispuud. Valla kaguosa jääb osaliselt Ogre Zilie Kalni loodusparki.[6]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 4324 lätlast, 441 venelast, 76 valgevenelast, 34 ukrainlast, 44 poolakat ja 43 leedulast.[7]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[8] |
|---|---|---|
| Aizupes | mazciems | 86 (2021) |
| Celtnieks | vasarnīcu ciems | |
| Ceplīši | vidējciems | 104 (2021) |
| Dobelnieki | vidējciems | 185 (2021) |
| Kalnāji | mazciems | 47 (2021) |
| Kancersili | 0 (2019) | |
| Kranciems | mazciems | 40 (2009) |
| Saulesdārzs | mazciems | 121 (2021) |
| Tīnūži | lielciems | 637 (2021) |
| Turkalne | vidējciems | 184 (2021) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. VII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 12 537. sleja.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tīnūži vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis