Iirimaa monarhia

Iirimaa monarhia oli Iirimaa saarel võimul olnud monarhia. Monarhia lõppes Iirimaal 1949. aastal kui võeti vastu Iiri Vabariigi seadus, millega kaotati viimased sidemed Suurbritannia monarhiaga. Iirimaa saare põhjaosas asuv Põhja-Iirimaa kuulub Suurbritannia koosseisu ning seal kehtib endiselt monarhia.

Kuni 12. sajandi teise pooleni oli Iirimaal võimul Iirimaa kõrge kuningas, kes kukutati anglonormannide sissetungiga, kui Iirimaast sai Püha Tooli läänivaldus Inglise kuninga võimu all. Reaalsuses jagati saar Inglise aadlike vahel ja iirlased kas küüditati või orjastati. Sissetungist hoolimata jäi Iirimaale veel sajanditeks mõningaid väiksemaid iirlaste kuningriike, kuid nende juhid ei nimetanud ennast Iirimaa kuningateks. Olukord muutus kui Iirimaa parlament andis Inglise reformatsiooni käigus Iirimaa kuninga krooni Inglise kuningale Henry VIII-le. Henry korraldas Iirimaale sõjakäigu ning allutas lõpus kogu Iirimaa Inglismaa kuningale.

Aastal 1603 laienes kroonide uniooniga personaalunioon ka Šotimaale. Aastal 1707 sai Acts of Union 1707-ga Inglise-Šoti personaalunioonist poliitiline ühendus ja tekkis Suurbritannia Kuningriik. Iirimaa ja Suurbritannia jäid personaaluniooni kuni 1800. aasta Acts of Union 1800-ni, millega tekkis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.

Detsembris 1922 lõi enamik Iirimaast Suurbritanniast lahku ja rajati Iiri Vaba Riik. Uus Põhja-Iirimaa ehk suur osa Ulsteri provintsist jäi Ühendkuningriigi koosseisu. Vaba Riik oli Briti impeeriumi dominioon ning seal jäi de jure võimule Briti monarh. Aastal 1927 sai Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigist ametlikult Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik. Aastal 1937 võttis Iirimaa vastu uue põhiseaduse, kust eemaldati kõik viited monarhiale. Aprillis 1949 kuulutati Iiri Vaba Riigi asemel välja Iirimaa Vabariik, mis lahkus Rahvaste Ühendusest.

Allikad

Aston, Nigel (2002). Christianity and Revolutionary Europe, 1750–1830. Cambridge University Press. ISBN 9780521465922.
Pittock, Murray GH (2006). Poetry and Jacobite Politics in Eighteenth-Century Britain and Ireland. Cambridge University Press. ISBN 9780521030274.
Synchronismen der irischen Konige, Rudolf Thurneysen, ZCP 19, 1933, pp. 81–99.
The Uí Brian Kingship in Telach Oc, James Hogan, in Feil-Sgrighinn Eoin Mhic Neill, pp. 406–444, ed. John Ryan, Dublin, 1938.
Early Irish History and Mythology, T.F. O'Rahilly, 1946.
The heir-designate in early medieval Ireland, Gearóid Mac Niocaill, Irish Jurist 3 (1968), pp. 326–29.
The rise of the Uí Néill and the high-kingship of Ireland, Francis John Byrne, O'Donnell Lecture, 1969; published Dublin, 1970
Irish regnal succession – a reappraisal, Donnchadh O Corrain, Studia Hibernica 11, 1971, pp. 7–39.
Gaelic and Gaelicised Ireland, Kenneth Nicholls, 1972
Rí Éirenn, Rí Alban, kingship and identity in the night and tenth centuries, Maire Herbert, in Kings clerics and chronicles in Scotland, pp. 62–72, ed. S. Taylor, Dublin, 2000
Irish Kings and High Kings, Francis John Byrne, 1973; 3rd reprint, Dublin, 2001
Dal Cais, church and dynasty, Donnachadh O Corrain, Eiru 24, 1973, pp. 1–69
Nationality and kingship in pre-Norman Ireland, Donnchadh O Corrain, in Nationality and the pursuit of national independence, pp. 1–35, Historical Studies 11, ed. T.W. Moody, Belfast, 1978
The Irish royal sites in history and archaeology, B. Wailes, CMCS 3, 1982, pp. 1–29.
A New History of Ireland vol. ix:maps, genealogies, lists:a companion to Irish history part II., edited T.W. Moody, F.X. Martin, F.J. Byrne, Oxford, 1984.
The archaeology of early Irish kingship, Richard B. Warner, in Power and Politics in Early Medieval Britain and Ireland, pp. 47–68, ed. S.T. Driscoll and M.R. Nieke, Edinburgh, 1988
From Kings to Warlords:The Changing Political Structure of Gaelic Ireland in the Later Middle Ages, Katharine Simms, Dublin, 1987.
The King as Judge in early Ireland, Marilyn Gerriets, CMCS 13 (1987), pp. 39–72.
High Kingship and Tiberius Claudius Cogidubnus, A.T. Fear, in EtC 30 (1994), pp. 165–68.
Kingship, society and sacrality:rank, power and ideology in early medieval Ireland, N.B. Aitchison, in Traditio 49 (1994), pp. 45–47.
Kings and kingship in Early Medieval Ireland, pp. 63–84, Daibhi O Croinin, 1995.
The Kingship of Tara in Early Christian Ireland, Thomas Charles-Edwards, 1995
Kings over overkings. Propaganda for pre-eminence in early medieval Ireland, Bart Jaski, in The Propagation of Power in the Medieval West, ed. M. Gosman, A. Vanderjagt, J. Veenstra, pp. 163–76, Groningen, 1996.
An inaugural ode to Hugh O'Connor (King of Connacht 1293–1309), Seam Mac Mathuna, ZCP 49–50, 1997, pp. 26–62.
The inauguration of Tairrdelbach Ua Conchobair at Ath an Termoinn, Elizabeth FitzPatrick, Peritia 12 (1998), pp. 351–358.
Kings, the kingship of Leinster and the regnal poems of "laidshenchas Laigen:a reflection of dynastic politics in leinster, 650–1150, Edel Bhreathnach, in Seanchas:Studies in Early and Medieval Irish Archaeology, History and Literature in Honour of Francis John Byrne, Four Courts Press, Dublin, 2000.
The Conntinuation of Bede, s.a. 750; high-kings, kings of Tara and Bretwaldas, T.M. Charles-Edwards, pp. 137–145, op.cit.
Early Irish Kingship and Succession, Bart Jaski, Dublin, 2000.
Leinster states and kings in Christian times pp. 33–52, The Ua Maelechlainn kings of Meath, pp. 90–107, Christian kings of Connacht, pp. 177–194, Paul Walsh, in Irish Leaders and Learning Through the Ages, ed. Nollaig O Muraile, 2003.
Finghin MacCarthaigh, king of Desmond, and the mystery of the second nunnery at Clonmacnoise, Conleth Manning, in Regions and Rulers in Ireland 1100–1650, ed. David Edwards, pp. 20–26, Four Courts Press, Dublin, 2004.
Kingship in Early Ireland, Charles Doherty, in The Kingship and Landscape of Tara, pp. 3–31, ed. Edel Bhreathnach, Four Courts Press, Dublin, 2005
Kings named in "Baile Chuinn Chechathaig" and the Airgialla Charter Poem, Ailbhe Mac Shamhrain and Paul Byrne, in op.cit., pp. 159–224.
High-Kings with Opposition, Maire-Therese Flannagan, in A New History of Ireland, Volume One:Pre-Historic and Early Ireland, 2008.