Idüll uppuva koeraga

"Idüll uppuva koeraga" (saksa "Idylle mit ertrinkendem Hund") on Austria kirjaniku Michael Köhlmeieri 2008. aastal ilmunud novell. Novell ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus 2020. aastal Heli Mägari tõlkes.

Sisukokkuvõte

Novelli tegevus leiab aset 21. sajandi alguse Austrias Hohenemsis, kus minajutustajast Köhlmeierile ja tema naisele Monikale saabub tööasjus külla tema toimetaja dr Johannes Beer. Viimased kaheksa aastat on kahe mehe suhe olnud puhtalt tööalane, isegi ametlik. Seetõttu mõjub kirjanikule dr Beeri ootamatult jutustuse alguses pakutud sinasõprus veidi kummastavalt. Loo käigus ilmneb ka, et Köhlmeieri ja Monika tütar Paula hukkus kukkumise tagajärjel mõned aastad tagasi varemetes jalutades. Sellest ajast saati on mõlemal unehäired ning leinaga toimetulekuks käivad nad iga päev oma kindlaid radu mööda jalutamas, esmaspäevast reedeni omaette, nädalavahetusel koos.

Külaskäigu ajal tahab jalutamas käia ka dr Beer: iga päev kaks tundi ning ilmtingimata üksinda. Ühel oma jalutuskäigul kohtab ta suurt musta koera ning räägib sellest õhtul restoranis einestades ka kirjanikule ja ta naisele, hiljem ka restorani omanikule, naaberlaua abielupaarile ja telefonitsi veel kellelegi. Raamatus on see kirja pandud kolmandas isikus. Dr Beer tunneb juba lapseeast saati tohutut hirmu koerte ees, mistõttu on ta alguses üsna häiritud, kui suur must koer tema juurde tuleb ega enam ära ei lähe. Jalutuskäigu jätkudes, kui koer pole ilmutanud mingeid agressiivsuse märke ning käitub nagu oleks dr Beer tema peremees, saab ta viimaks oma hirmust üle, kuni pakub loomale isegi võileiba, mille oli teele kaasa võtnud. Nad jalutavad koos umbes kolm tundi, mille käigus üritab dr Beer koera omanikku leida, ent koer uriseb ja haugub kõigi teel kohatud inimeste peale, kellele nad läheneda üritavad. Viimaks jõuavad nad tagasi kiirteealuse tunnelini, kus nad kohtusid, misjärel istub koer maha, pöörab pea kõrvale ega tule enam edasi. Dr Beer kõnnib tagasi vaatamata läbi tunneli, mõeldes, et kohe-kohe on koer jälle ta kõrval, ent viimaks teisele poole jõudes näeb, et koer pole oma asendit muutnud ning ignoreerib teda täielikult.

Kolm päeva hiljem lähevad dr Beer ja Köhlmeier jalutuskäigule samale rajale, kus ta varem koera oli kohanud. Jõe ääres kõndides näevad nad jää peal koera, dr Beer ja loom hakkavad teineteisele vastu jooksma, kuid jää praguneb looma jalge all ning ta kukub vette. Esialgu üritavad dr Beer ja minajutustaja teda oksaga veest välja vinnata, ent plaani ebaõnnestudes jookseb dr Beer abi otsima, seletades, et ei suuda jääda ja uppuvat koera vaadata. Kirjanik astub jääle ja üritab koera päästa, kuid seda tehes vajub ka ise läbi jää.

Kirjanik ärkab haiglas, kus dr Beer ja Monika on teda kordamööda vaatamas käinud. Toibumise ajal istub ta kõrval dr Beer, kes ütleb talle, et paari päeva pärast saab ta haiglast välja ning ka koeraga on kõik korras ja ta viidi loomade varjupaika. Paistab, et see jäi dr Beeri ja kirjaniku viimaseks kohtumiseks, kuna peale haiglaskäiku sõitis dr Beer tagasi Frankfurti. Seejärel sai kirjanik kirja, kus dr Beer teatas, et edaspidi võtab tema kirjatööde toimetamise üle üks dr Beeri noorem kolleeg.

Tegelased

• kirjanik Köhlmeier (minategelane)
• Monika, kirjaniku abikaasa
• toimetaja dr Johannes Beer
• must koer

Teema ja taust

Jutustuse põhiteema on leinaga toimetulek tütre traagilise surma järel, millele vihjab autori vestlus dr Beeriga, kus ta räägib sellest, kuidas ei oska ei leinast ega tütrest kirjutada. Loos esinev must koer, keda kirjanik paaniliselt päästa üritab, on depressiooni võrdkuju. Teos on midagi autobiograafia ja ilukirjanduse vahepealset. Michael Köhlmeieri, kes on loo peategelane, kirjanik, ja tema abikaasa Monika Helferi (snd 1947) 21-aastane tütar Paula Köhlmeier suri 22. augustil 2003. aastal Schlossbergi mäeli mäel. Lisaks on autori ja tema naise elukoht samuti Austrias Hohenemsis.