IODP
IODP (Integrated Ocean Drilling Program) on 2003. aastal alanud ookeanipõhja puurimisprogramm, mille eelkäijateks on DSDP ja ODP.
Eesmärgid
[muuda | muuda lähteteksti]IODP eesmärgiks on tegeleda peamiselt kolme suurema valdkonnaga. Esimeseks valdkonnaks on uuringud ookeanipõhja biosfääri ja sellega seotud keskkonna kohta. Lisaks on uurimisobjektiks ka Maa keskkonnamuutused, mille puhul käsitletakse nii protsesside toimumist kui ka nende mõju. Kolmandaks uurimissuunaks on erinevad teemad, mis puudutavad tahke Maa tsükleid ja geodünaamikat. Eeltoodud laiades valdkondades pööratakse rohkem tähelepanu sellistele teemadele, kus ookeanipõhja puurimine on kas ainsaks või parimaks võimaluseks leida lahendusi fundamentaalsetele teaduslikele probleemidele. Nende teemade hulka kuuluvad seismiliselt aktiivsed piirkonnad, gaasihüdraadid, järsud kliimamuutused, ekstreemsete kliimatingimustega perioodid, mandrite lahknemine ja settebasseinide teke, ookeanilised platood ja ookeanilise maakoore olemus. [1]
Tehnoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]IODP üheks eesmärgiks on puurimise ja proovide võtmise võimaldamine kõikvõimalikes kohtades ookeanipõhjas. Selle saavutamiseks rakendatakse meetodit, kus kasutatakse mitut puurimisplatvormi, mille alla kuuluvad riser-puurimissüsteemiga laev, ilma riser 'ita laev ja missioonispetsiifiline laev. Riser 'iga laev võimaldab kõige sügavamale aluspinna sisse puurida, riser 'ita laev tuleb toime suurema sügavusega vetes kui teised laevad ning missioonispetsiifilised laevad suudavad puurida seal, kus vesi on esimese kahe jaoks liiga madal. Antud programmi jaoks ehitati Jaapani Mereteaduse ja -tehnoloogia Keskuse (Japan Agency for Marine-Earth Science and Tehcnology ehk JAMSTEC) poolt riser-laev Chikyu, mis võimaldab teha puurimisi potentsiaalse liigrõhuga ookeanipõhja piirkondades, näiteks seismogeensetes tsoonides, kus on vajalik puurida väga sügavale. Selliste puurimiste, mille käigus püütakse uurida maavärinate tekkemehhanisme subduktsioonivööndites, kestus võib ulatuda kuudest kuni aastani ja veel enamgi. USA Rahvuslik Teadusfond finantseeris JOIDES Resolutioni täiustamist, et võimaldada laialdast puurimist ka erinevates riser-puurimist mittenõudvates sügavus- ja litoloogilistes tingimustes. [1]
Puurimislaevad
[muuda | muuda lähteteksti]JOIDES Resolution, mis oli kasutusel ka ODP-s, tegi enne IODP-i läbi ümberehituse, mille käigus suurendati laborite pinda, muudeti tõhusamaks puurimise ja proovide võtmise süsteemi ning tugevdati süsteeme turvalisuse, tervise ja keskkonna kaitsmiseks.[2] 2001. aastal valminud Jaapani laev Chikyu on esimene riser 'iga varustatud puurimislaev ning ka esimene algselt teaduslikeks uuringuteks ehitatud puurimislaev. Riser-süsteemi puhul katab puurimistoru ümbris, milles toimuv puurimisvedeliku (spetsiaalse muda) tsirkulatsioon tagab puuraugus oleva rõhu tasakaalu välise rõhuga, kuna torus olevat rõhku kontrollivad kõrgrõhupumbad. Seetõttu saab puurida sügavamale, ilma et suureneva välisrõhu tõttu puurimistoru puruneks. Samal põhjusel ei saa sügavale puurida riser 'ita laevaga.[3] Chikyu pikkuseks on 210 meetrit, laiuseks 38 meetrit ning puurimissügavuseks kuni 7000 meetrit ookeanipõhja alla, eesmärgiga jõuda vahevöösse. Kuigi planeeritava puurimise sügavus on väiksem maismaal asuvast 12 kilomeetri sügavusest Koola poolsaarel paiknevast rekordilisest puuraugust, on saadav informatsioon vägagi huvipakkuv, kuna puurimisi plaanitakse teha maailma seismiliselt kõige aktiivsemates piirkondades.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 [1] IODP Primer
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2007. Vaadatud 28. novembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2013. Vaadatud 28. novembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)