III Germaani Soomuskorpus
| III Germaani Soomuskorpus saksa keeles III SS-Panzerkorps | |
|---|---|
| Tegev | Aprill 1943–4. mai 1945 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus |
 Wehrmacht |
| Haru |
 Relva-SS |
| Liik | jalavägi, Soomusjalavägi |
| Suurus | korpus |
| Osa |
Väegrupp Nord (1943–1944) Armeegrupp Narwa (1944) |
| Garnison/staap |
|
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinde: Oranienbrugi platsdarmi blokeerimine kaitsetegevus Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioonis kaitsetegevus Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonis kaitsetegevus Kingissepa–Gdovi pealetungioperatsioonis Narva lahing Sinimägede lahing Kuramaa lahing |
| Ülemad | |
| Praegune ülem |
- |
| Võtmeisikud |
Felix Steiner Georg Keppler Matthias Kleinheisterkamp Martin Unrein Felix Steiner |
III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.
III Germaani Soomuskorpus oli rahvusvaheline väekoondis, kus võitlesid paljude Euroopa rahvaste esindajad. Korpus komplekteeriti ja õpetati välja 1943. aasta suvel, kuid tema väeosade koosseis ja arv muutus vastavalt vajadusele.
Lahingutegevus
[muuda | muuda lähteteksti]1943. aasta oktoobris saadeti vastselt väljaõpetatud korpus Horvaatia partisanide vastu. Detsembrist 1943 viidi korpus Leningradi rindele Oranienbaumi alla.
Jaanuaris 1944 taganes Leningradi alt Narva jõe äärde Pantheri liinile, kus moodustas Jaanilinna sillapea ning asus kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944 pidas raskeid kaitselahinguid Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti Tannenbergi liinile Sinimägedesse. Veebruarist 1944 allutati korpusele ka 20. Eesti diviis. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet Sinimägede lahingus ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus eesti 1944. aastal toimunud kaitselahingute ajal armeegrupile Narva.
Pärast Tannenbergi liini mahajätmist taandus korpus Lätisse Kuramaale. Novembris 1944 sai korpus uueks korpuseülemaks SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Georg Keppler. Kuramaal hoiti rinnet kuni veebruarini 1945, kui korpus viidi laevadel Stettini. Märtsist võitles korpus Berliini kaitselahingutes Pommeri lähistel.
Mais alistus korpus Berliinis ja selle ümbruses Punaarmeele.
Komandörid
[muuda | muuda lähteteksti]
- SS-Obergruppenführer Felix Steiner (30.03.1943–)
- SS-Obergruppenführer Georg Keppler (9.11.1944–)
- SS-Obergruppenführer Matthias Kleinheisterkamp (4.02.1945–)
- SS-Gruppenführer Martin Unrein (11.02.1945–)
- Felix Steiner (3.1945-5.1945)
Korpusse kuulunud väeosad
[muuda | muuda lähteteksti]26. detsembril 1943
[muuda | muuda lähteteksti]- 9. lennuväe välidiviis, kindralmajor Ernst Michael ja 22. jaanuarist kindralmajor Heinrich Geerkens
- 10. lennuväe välidiviis, kindralleitnant Hermann von Wedel
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“[1],[2]), SS-Gruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Fritz von Scholz († 28. juuli 1944 Tannenbergi liinil Sinimägede lahingus),
- 23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge" (SS-Panzergrenadier Regiment 23 "Norge"[3],[4])
- 24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark" (SS-Panzergrenadier Regiment 24 "Danmark"[5])
- 11. SS-tankipataljon "Hermann von Salza" (11. SS-Panzer Abteilung "Hermann von Salza")
- Võitlusgrupp SS-Politseidiviis
5. veebruar 1944
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
16. veebruar 1944
[muuda | muuda lähteteksti]- 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division)
- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
24. veebruar 1944
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division)
- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
1. märts 1944
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis Nordland (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division)
23. märts 1944
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division)
- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
1944. aasta, kevad-suvi
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Väegrupp Nord#Sõjategevus 1944. aastal- Pikemalt artiklites Narva lahing (1944), Sinimägede lahing ja Sõjategevus Eestis (1944)
Alates 15. aprillist 1944 allunud väeosad
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" osaliselt (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis (20. Estnische SS-Freiwilligen-Division)
Alates 15. juunist 1944 allunud väeosad
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1))
Alates 15. juulist 1944 allunud väeosad
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. jalaväediviis (11. Infanterie-Division)
- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1))
- 6. SS-vabatahtlike rünnakbrigaad "Langemark" (6. SS-Freiwilligen-Sturmbrigade "Langemarck") osaliselt
Alates 15. augustist 1944 allunud väeosad
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. jalaväediviis (11. Infanterie-Division) osa
- SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland")
- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzer-Grenadier-Division "Nordland")
- 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) osa
- 6. SS-vabatahtlike rünnakbrigaad "Langemark" (6. SS-Freiwilligen-Sturmbrigade "Langemarck") osaliselt
16. septembril 1944
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland", SS-Brigadeführer ja Relva-SS kindralmajor Joachim Ziegler
- 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland" (4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland"[6]), SS-Brigadeführer ja Relva-SS kindralmajor Jürgen Wagner (Detsembrist 1944 23. SS-diviis)
- 48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "General Seyffardt" (SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Regiment 48 „General Seyffardt“[7],(Niederländisches Nr. 1)), SS-Obersturmbannführer Josef Fitzhum (20.5.1943 – 3.11.1943), SS-Obersturmbannführer Wolfgang Christian Jörchel (8.1.1944 – ), SS-Sturmbannführer Herbert Garthe, SS-Obersturmbannführer Wolfgang Christian Jörchel ( – 7.1944), SS-Obersturmbannführer Richard Benner (7.1944 – 27.7.1944), SS-Obersturmbannführer Siegfried Scheibe (29.7.1944 – ), SS-Obersturmbannführer Paul Massel ( – 2.2.1945) [8]
- 49. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "De Ruyter" (SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Regiment 49 "De Ruyter"[9], (Niederländisches Nr. 2)), SS-Obersturmbannführer Hans Collani (1.08.1943 – † 29.7.1944), kt. SS-Hauptsturmführer Karl-Heinz Ertel (29.7.1944 – 5.8.1944), SS-Obersturmbannführer Fritz Bunse (5.8.1944 – 8.11.1944), SS-Sturmbannführer Hanns Heinrich Lohmann (8.11.1944 – 10.3.1945)[10]
- 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis, SS-Brigadeführer Franz Augsberger
- 6. SS-vabatahtlike rünnakbrigaad "Langemarck" (6. SS-Freiwilligen-Sturmbrigade „Langemarck“) I pataljon
- 11. jalaväediviis (Wehrmacht) (11. Infanterie-Division), kindralleitnant Hellmuth Reymann
1. märtsil 1945
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland" (11. SS-Panzergrenadier-Division „Nordland“), SS-Brigadeführer ja Relva-SS kindralmajor Joachim Ziegler
- 23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge" (SS-Panzergrenadier Regiment 23 "Norge")
- 24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark" (SS-Panzergrenadier Regiment 24 "Danmark")
- 11. SS-tankirügement (11. SS-Panzer Regiment[11])
- 23. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviis "Nederland" (23. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nederland“ (niederländische Nr. 1)[12],[13])
- 27. SS-vabatahtlike grenaderidiviis "Langemarck" (27. SS-Freiwilligen-Grenadier-Division „Langemarck“ (flämische Nr. 1))
- 28. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviis "Wallonien" (28. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Wallonien“)
11. aprillil 1945
[muuda | muuda lähteteksti]- 18. soomusgrenaderide diviis
- 23. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviis „Nederland“
- 27. SS-vabatahtlike grenaderidiviis Langemarck
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division "Nordland", www.balsi.de
- ↑ 11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division "Nordland", www.lexikon-der-wehrmacht.de
- ↑ SS-Panzergrenadier-Regiment 23 "Norge", http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/
- ↑ Marc Rikmenspoel and Jason Pipes, Norwegian Volunteers in the German Wehrmacht in WWII, https://www.feldgrau.com/
- ↑ SS-Panzergrenadier-Regiment 24 "Danmark", http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/
- ↑ 4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Brigade "Nederland", www.lexikon-der-wehrmacht.de
- ↑ SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Regiment 48 „General Seyffardt“, http://www.balsi.de
- ↑ SS-Panzergrenadier-Regiment 48 "General Seyffardt", http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/
- ↑ SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Regiment 49 „De Ruyter“, http://www.balsi.de
- ↑ SS-Panzergrenadier-Regiment 49 "de Ruyter", www.lexikon-der-wehrmacht.de
- ↑ schwere SS-Panzer-Abteilung 103/503, www.lexikon-der-wehrmacht.de
- ↑ 23. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nederland“ (niederländische Nr. 1), www.balsi.de
- ↑ 23. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division "Nederland" (niederl. Nr. 1), www.lexikon-der-wehrmacht.de
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Wilhelm Tieke. Truuduse tragöödia. III (germ.) SS-Soomuskorpuse võitlused ja hukkumine. Tartu, Kirjastus Greif, 1999, 304 lk.