Hugo Vaher
| Sünninimi | Urmas Jaagusoo |
|---|---|
| Sündinud |
13.05.1974 Tallinn |
| Pseudonüüm | Hugo Vaher |
| Rahvus | eestlane |
Hugo Vaher (kodanikunimega Urmas Jaagusoo; sündinud 13. mail 1974) on eesti kirjanik. Tema debüütromaan "Punk ei ole surnud" ilmus 2012. aastal.[1]
Ta on alates 2021. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.[2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hugo Vaher sündis 13. mail 1974. aastal Tallinnas ja on üles kasvanud Mustamäel. Aastatel 1981–1992 õppis ta Tallinna 7. keskkoolis (praegune Tallinna Inglise Kolledž). Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.[1]
1992. aasta sügisel siirdus elama Saksamaale, kust naasis 1994. aasta suvel. Elas seejärel Valgamaal Otepää vallas kuni 2009. aastani, mil siirdus elama Tartusse Tähtverre.[1]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]2012 „Punk ei ole surnud“ (Tänapäev)
2013 „Skvotterid“ (Tänapäev)
2014 „Vallakirjutaja käsiraamat ehk Määrdemeistri mälestused“ (Varrak)
2014 „Ümera Mehed Roosa Villast“ (Tänapäev)
2015 „Ajutine elu“ (Tänapäev)
2016 „Jõesaare poisid“ (Tänapäev)
2017 „Sügise kuldne kooma“ (Tänapäev)
2017 „Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum“ (Tänapäev)
2019 „Vääna jäljekütid. Maa ja taeva vahel“ (Tänapäev)
2020 „Vääna jäljekütid. Vana laagri saladus“ (Tänapäev)
2020 „Inspektor Telinski, kummisuti ja kõik ülejäänud“ (Koolibri)
2022 "Vääna jäljekütid. Suur pakirööv" (Tänapäev)
2024 "Neljas versioon" (Eesti Raamat)
2024 "Vanadaam ja koibik" (Hea Lugu)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2012 Noorteromaani võistlus, äramärgitud töö („Skvotterid“)
- 2014 Kirjastus Tänapäev romaanivõistlus, äramärgitud töö („Ajutine elu“)
- 2014 Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“, äramärgitud töö („Ümera Mehed Roosa Villast“)
- 2016 Kirjastus Tänapäev romaanivõistlus, äramärgitud töö („Sügise kuldne kooma“)
- 2017 Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“, 3. koht („Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum“)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Hugo Vaher on abielus Ele Jaagusooga, kellega tal on kaks tütart – Liisa ja Triinu.
Hugo Vaheri vanavanaema tädipoeg oli Oskar Luts.[3] Albert Vennola oli Hugo Vaheri vanavanaonu.[4]
Tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]Hugo Vaher on tõlkinud ka aime- ja ilukirjandust. Tõlked leiab ESTER kataloogist.[5]
Muusikaline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Mängis aastatel 1988–1989 punkansamblis A.V.A. kitarri. 1989. aastal võttis A.V.A. uueks nimeks The Chance ja oli Eesti üks esimesi indie-muusikat viljelevaid bände.
A.V.A.’st ja The Chance’ist on põhjalikumat materjali avaldatud blogis. Hugo Vaher oli aastatel 1988–1992 üsna viljakas laulukirjutaja (ligemale 100 lugu).
Pärast ansambli The Chance lõplikku lagunemist 90. aastate lõpul jätkas Hugo üksikartistina, kasutades alates 2000. aastast nime Ray Astero.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kes on Hugo Vaher?". Vaadatud 01.11.2021.
- ↑ "Eesti Kirjanike Liit". Vaadatud 1.11.2021.
- ↑ "Geni. Oskar Luts". Vaadatud 1.11.2021.
- ↑ "Geni. Albert Vennola". Vaadatud 1.11.2021.
- ↑ "E-kataloog ESTER". Vaadatud 1.11.2021.
- ↑ "A.V.A / The Chance". Vaadatud 1.11.2021.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- https://kultuur.err.ee/632618/arvustus-tanane-kaotaja-on-homne-voitja;
- https://uudised.tv3.ee/raamat/arvustused/uudis/2017/11/24/vaana-jaljekutid-salaparase-soki-juhtum-toeliselt-ponev-ja-kaasahaarav-lugemine;
- https://arhiiv.err.ee/vaata/uus-raamat-hugo-vaher-quot-punk-ei-ole-surnud-quot;
- https://epl.delfi.ee/artikkel/67028826/no-future-no-fun;
- https://epl.delfi.ee/artikkel/72956483/tahelepanek-bomz-i-elu-argipaevast;
- https://epl.delfi.ee/artikkel/64484150/jalle-punk-raisk;
- https://kultuur.postimees.ee/854394/uhe-punkari-paevaraamat;
- https://sakala.postimees.ee/840724/romaan-teismelistest-25-aastat-hiljem.