Hugo-Johannes Möldre
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2024) |
| Hugo-Johannes Möldre | |
|---|---|
| Sünniaeg |
26. mai 1896 Haaslava vald, Tartumaa |
| Surmaaeg |
16. detsember 1983 Göteborg, Rootsi kuningriik |
| Auaste | alamkapten (28. november 1978), major |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda |
| Autasud | Georgi mõõk |
Hugo-Johannes Möldre (ka Mölder; 25/26. mai 1896 Kriimani mõis, Haaslava vald, Tartumaa – 16. detsember 1983 Göteborg, Rootsi, maetud Kvibergi kalmistule) oli Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Möldre õppis Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis ning oli Korp! Fraternitas Estica liige.
Esimeses maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]1915. aastal lõpetas ta Peterburi Pauli sõjakooli, mille järel teenis leitnandi auastmes 7. Läti (Bauska) kütipolgus võttes roodukomandörina osa Esimesest maailmasõjast Riia rindel.
„Jõululahingute käigus Vene vägede pealetungil Miitavi üldsuunal 23. detsembril 1916 liikus Möldre oma rooduga Mangeli metsa ja Kuulipilduja mäe (Ložmeteju Kalns) vahelist defileed läbiva kolonni avangardis. Sattudes ootamatult saksa vägede tugeva kuulipilduja- ja püssitule alla, asus Möldre oma roodu etteotsa ja viis selle rünnakule. Hüpates esimesena saksa kaeviku rinnatisele, tõmbas ta endaga kaasa kogu roodu. Pärast esimese kaevikuteliini vallutamist jätkasid kütid leitnant Möldre juhtimisel rünnakut ja vallutasid ka teise kaevikuteliini. Selle eest autasustati Hugo Möldret Georgi mõõgaga ja Vladimiri 4-järgu m.“
– (PAF 11.09.1917)
Vabadussõjas
[muuda | muuda lähteteksti]1918. aasta algul teenis leitnant Möldre lühikest aega 3. Eesti jalaväepolgus ja Tartu tagavarapataljonis. Võttis osa Vabadussõjast. Möldre teenis soomusrongidiviisi laiarööpmelise soomusrongi nr 6 ülemana (polkovnik Johannes Poopuu alluvuses) ja kahurväes kapteni auastmes.
Riigiametis
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Vabadussõda oli Möldre kohtupalati prokuröri abi; vandeadvokaat; Riigikogu asjaajaja.
1923. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 16. juunist 1924 määrati ta Eesti Politsei Peavalitsuse ülema kohusetäitjaks ja temast sai üks Tallinna Politseikooli loojaid. Tema ajal ühendati Kaitsepolitsei ja Kriminaalpolitsei Politsei Peavalitsuse alluvusse. Ta lahkus Politsei Peavalitsuse ülema kohusetäitja kohalt pärast 1. detsembri riigipöördekatset, 1925. aasta 1. märtsil.
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]Teises maailmasõjas võttis osa soomepoiste tegevusest, õpetades Soomes Munkkiniemis eestlastest sõdureid välja. Hiljem oli üks Erna I grupi juhte. 1944. aastal siirdus Rootsi. Kui eksiilvalitsus ülendas Eesti Vabariigi juubeli puhul kõik ohvitserid ühe auastme võrra, sai ka Möldre 28. novembril 1978 majoriks.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar oli Ellen-Vivian Orgmets ja poeg Fred Möldre, lahkus Eestist, soomepoiss.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Politseileht 1925 nr. 4, Lühike elulugu
- Mihkel-Theodor Simmo https://erna.ee/downloads/telegrafistipaevik.htm
- https://www.geni.com/people/Mihkel-Simmo/6000000010207407283
- Hugo-Johannes Möldre 125.a. www.kastre.ee vallaleht lk.10 Taivo Kirm sünnikoha ajalugu https://www.kastre.ee/documents/18139828/18524998/kastre_infoleht_mai2021.pdf/03bd6b6e-2f67-45f5-b6a0-775cb47b10d4
- Hugo-Johannes Möldre eluloo ja tegevuse kokkuvõte Rootsi valitsusele
- [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Rootsi_ajalehes%28esineb_Fred_-varjunimega_soviet_delegatsioonile_Rootsi_poolt%29%2Caastal1955%29.pdf Hugo-Johannes Möldre, varjunimega Fred)
