Hubert Robert
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2025) |
| Hubert Robert | |
|---|---|
.jpg) Hubert Robert Élisabeth-Louise Vigée-Le Bruni maalil | |
| Sünniaeg |
22. mai 1733 Pariis |
| Surmaaeg |
15. aprill 1808 Pariis |
| Elukutse | maalikunstnik, joonistaja, teatri- ja maastikuarhitekt |
Hubert Robert (22. mai 1733 Pariis – 15. aprill 1808 Pariis) oli Prantsuse maalikunstnik, joonistaja, teatri- ja maastikuarhitekt. Robert on tuntud eeskätt maastiku- ja varememaalide autorina.[1] Kunstnik suri 75-aastaselt oma ateljees insulti.[2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hubert Robert sündis Pariisis. Tema vanemad Nicolas Hubert ja Jeanne Cathrine Charlotte Thibault olid mõlemad assistendid hertsogite François Joseph de Choiseul Louis XV valitsusajal. Tänu oma tutvustele Choiseul perekonnaga, kellel olid sidemed paavst Benedictus XIV, oli võimalik 21-aastasel Robertil minna Itaaliasse õppima Vana-Kreeka ja -Rooma arhitektuuri.[3]
Tänu vanematele oli Hubert Robert noorest east kokku puutunud kõrgklassiga. Vanemas eas suutis Robert suhelda erinevate riigiametnikega formaalselt. Tema edu kunstnikuna oma eluajal arvatakse olevat tänu tema kontaktidele kõrgklassi liikmetega.[3]
Hubert Robert oli hea sõber kunstnik Jean-Honoré Fragonardiga (1732–1806).[4]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Hubert Robert omandas klassikalise hariduse Prantsusmaal Charles Batteux’ käe all. Tänu sellele haridusele tekkis Robertil suurem huvi klassikaliste kunstide vastu.[3]
Õpingud Itaalias
[muuda | muuda lähteteksti]
Õpinguid Itaalias alustas Robert Prantsuse Akadeemias 1754. aastal. Kaks aastat pärast akadeemiasse sissesaamist sai temast ka ametlik akadeemia liige. Itaalias õppis ta Vana-Kreeka ja -Rooma arhitektuuri.[3]Seal sai tema õpetajaks ning suureks eeskujuks Giovanni Paolo Panini. Hubert Robert viibis Roomas 11 aastat.[1] Nende aastate jooksul maalis ta peamiselt antiikseid Rooma varemeid.[5] 1761. aastal käis Hubert Robert koos sõber Jean-Honoré Fragonardiga Napoli regioonis ringi ja joonistas mitmesuguste maastike visandeid.[6]
Elu hiljem Prantsusmaal
[muuda | muuda lähteteksti]Prantsusmaale naasmisel saatis Robertit suur edu. 1778. aastal kutsus Louis XIV kunstniku õukonna aiakujundajaks. Selles ametis juhtis ta Versailles' lossi Apolloni purskkaevu ümberkujundamist. Sellele lisaks maalis Robert Louis XVIII venna Charles X Bagatelle’i lossi kuus õlimaali. Loodud teosed olid maaresidentsi vannitoas.[1] Kõige selle kõrvalt jätkas ta ka Prantsusmaal maastikuvaadete maalimist. Kuulsaimaks saab neist pidada maali "Pont du Gard", mis kujutab tolleaegset Pariisi.[5] Lisaks sellele oli ta ka kuninga maalikogu hoidja.[7]1795. aastal määrati Hubert Robert üheks Louvre'i muuseumi administraatoriks. Tema ülesandeks oli planeerida Grande Gallerie ümber nii, et teosed oleksid paremini esitletud. Tema idee tekitada katuseaken realiseeriti 150 aastat hiljem, 1945.–1947. aastal.[6]
Hubert Robert vahistati Prantsuse revolutsiooni ajal. Legendi kohaselt pääses kunstnik giljotiini alt, kuna tema asemel oli hukatud sama nimega mees.[7]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Hubert Roberti teoseid on raske kategoriseerida 18. sajandi kunstis. Esimese koha õpipoisina sai Robert skulptor Michael-Ange Slodtzi (1705–1764) juurde.[1] Loomingus lõi ta enamasti oma fantaasiast tulenevaid varemeid. Kunstniku teosed on dekoratiivsed, peened. Lisaks maastikumaalidele antiikvaremetest ning parkidest võib leida tema loomingust ka Pariisi vanu vaateid.[5] Robertit peetakse capriccio pioneeriks.[8] Capriccio on maastiku- või arhitektuurikompositsioon, milles on ühendatud tuntud arhitektuuriobjektid ja kujutlusvõime. [9]
Oma teostes kasutab kunstnik peamiselt pruune ja halle toone. Arhitektuurilisi objekte modifitseeris kunstnik nii, et need oleksid kõige tähtsamad maalil. Samuti lisas ta objektidele juurde hooldamata loodust. Teostele lisas ta ka juurde inimstafaaži.[8]
-
"Maastik suurte kividega" (1800). Musée des Beaux-Arts de Carcassonne -
"Varemed Nîmes'is". Staatliche Museen zu Berlin -
"Rooma tulekahju" (1785). Musee des Beaux-Arts Andre Malraux -
"Koopasuu" (1784). Metropolitani Kunstimuuseum New Yorgis -
"Kujutletav vaade Grande Galeriele Louvre'is" (1789). Saint-Germain-l'Auxerrois
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Cortjaens, Wolfgang (2004). Harenberg Malerlexikon (saksa). Mannheim: Bibliographisches Institut & F.A. Brockhaus AG. Lk 871–872.
- ↑ Rand, Richard. "Hubert Robert". NGA Online Editions. Vaadatud 14. novembril 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Hubert Robert painter of Ruins: Early Life and Influences". Piranesi in Rome. Vaadatud 14. novembril 2024.
- ↑ Piper, David (2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. Lk 241.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Vaga, Voldemar (2004). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Koolibri. Lk 646.
- ↑ 6,0 6,1 Phaidon Encyclopedia of Art and Artists (inglise). New York: Phaidon Press Limited. 1978. Lk 559–560.
- ↑ 7,0 7,1 Graham-Dixon, Andrew (2010). Kunst kaljujoonistest kaasaegse kunstini. Tallinn: Varrak. Lk 247.
- ↑ 8,0 8,1 Tola, Maya M. (11. september 2023). "Robert of the Ruins: Idealized Ruins by Hubert Robert". Dailyartmagazine.com. Vaadatud 19. november 2024.
- ↑ "The Capriccio". Royal Collection Trust. Vaadatud 25. novembril 2024.