Vikipeedia:Esileht

Tere tulemast Vikipeediasse,
vabasse veebientsüklopeediasse

Käsilolevaid artikleid: 248 617
Kaastöölisi sel kuul: 556
Teemaportaalid

Nädala artikkel

Suurkudu (Tragelaphus strepsiceros) on veislaste sugukonda võsapuki perekonda kuuluv liik.

Ta elab peamiselt Ida- ja Lõuna-Aafrika kuivas savannis ja mägisel maastikul. Tema levila ulatub Aafrika Sarvest kuni enam-vähem mandri lõunatipuni. Suurkudu arvukus on suurem lõunapoolsetel aladel.

Suurkudu on üks suurimaid antiloope. Ta on sihvakas, tal on kitsas kere ja pikad jalad.

Isase kudu kehapikkus on 195–245 cm, õlakõrgus kuni 160 cm ja mass 190–315 kg, emase kudu kehapikkus 185–235 cm, õlakõrgus umbes 100 cm ja mass 120–215 kg.

Suurkudul on suured ja ümarad kõrvad. Nii emastel kui ka isastel kududel on kaelal ja turjal püstine lakk. Isastel loomadel on lõuast rinnaesiseni ulatuv pikk jäikade karvadega habe. Saba on 30–55 cm pikk ja karvane, alt valge, sabaots on must.

Suurkudu sarved on pikemad kui ühelgi teisel antiloobil: 120–180 cm. Isastel kududel on mitme keeruga spiraalsed sarved. Emastel sarved puuduvad. Sarved on suunatud tahapoole ja otstest veidi teineteisest eemale. Sarved hakkavad kasvama 6–12-kuusel vasikal ja teevad esimese keeru umbes siis, kui loom on kaheaastane. Kuueaastase kudu sarved on enamasti saavutanud maksimaalse 2,5 keerdu. Mõnikord võib sarvedel olla koguni 3 keerdu.

Arhiiv

Kas teadsid?

4. novembril 140 aastat tagasi sündis Tallinna Keskraamatukogu kauaaegne juhataja Aleksander Sibul.
4. novembril 110 aastat tagasi sündis maadleja, EM-pronks Voldemar Mägi.
6. novembril saab 40-aastaseks noorte teadussaate "Rakett 69" saatejuht, kohtunik ja ülesannete koostaja Aigar Vaigu.
8. novembril saab 60-aastaseks spordiajakirjanik, teleprodutsent ja koolijuht Marko Kaljuveer.
9. novembril 150 aastat tagasi sündis Asutava Kogu ja I Riiginõukogu liige Johan Kõpp, kes oli 9 aastat Tartu ülikooli rektor ning pärast seda 25 aastat piiskop ja peapiiskop.
10. novembril 200 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Georg von Oettingen (pildil), kes oli 10 aastat Tartu Ülikooli rektor ja 13 aastat Tartu linnapea.

4. november ajaloos · Arhiiv

Nädala pilt

Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Mitmesuguste putukate läbipaistvad tiivad ilmutavad tumedal taustal ootamatult kirkaid struktuurseid värvimustreid. Tiivalt peegeldunud valguse lainepikkuse määravad tiiva kitiinse membraani paksus, pinna mikrostruktuur, soonestus ja soomuste paigutus. Tiiva interferentsi mustrid võivad olla mõne putuka jaoks tähtsad visuaalsete paarumissignaalidena.

Pildil on euroopa laulusääse tiib.

Autor: Enno Merivee

Arhiiv

Vikipeediast

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.