Holmeni talu

Holmeni talu ait

Holmeni talu (Holmen gård) on metsatalu Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas Trydali orus. Talu on tuntud Norra Kodukäsitööseltsi (Norges Husflidslag) kursuste paigana 1973. aastast.

Talu ajalugu

Holmen sai omaette taluks 1800. aasta paiku, kui Trydali talu jagati kahe venna, Ola ja Nilsi vahel. Nils asus elama mõnesaja meetri kaugusele üle Lilleelvi jõe Holmenile, soosaarele, kus Trydali talunikud suviti sigu nuumasid ning mida seetõttu hüüti seasaareks (svinholmen).

Aastatel 1806–1807 ehitas Nils külaraamatu andmetel "tolle aja mõõdupuude järgi uhke puust eluhoone. Hoone oli kahekorruseline, koridoriga kahe idapoolse ja kahe läänepoolse toa vahel. Teisel korrusel oli hoone idapoolel samuti kaks tuba, läänepoolel aga oli üksainus suur tuba, mida hüüti saaliks. Siin oli osa voodeid. Need olid sisse ehitatud, nii et voodis oli täiesti pime. Hoone oli palkidest, kuid laudseintega, ja punase värviga kaetud."

Bjorvasstova

Üks talu endisi omanikke, Ingeborg Fearnly, ostis Esimese maailmasõja ajal vana Bjorvasstova, mis oli ehitatud 1721 ja mille sisemaalingud oli teinud Salve Torjussen Flatens (Salve Målar) 1770. aastatel, Bjorvatnilt Vegårshei vald. See toodi talveteedel Gjerstadi valda ning pandi Holmenis 1920/21 peahoone pikendusena püsti. Ta on tänaseni sellisena säilinud. Sisseehitatud voodeid saalis enam pole, kuid majas on teisi mööbliesemeid, mis tõenäoliselt pärinevad maja algusajast. Majas on palju muid kodutarbeid Gjerstadi vallast ja ümberkaudsetest küladest, sest endised omanikud on tundnud huvi maja ning majatarvete vastu. Seetõttu on maja omanikud – Gjerstadi talupojad, Risøri ja Kragerø valla puidukaupmehed, metsaomanikud, äriseltsid metsaülematega, riigimetsade direktoraat, Norra Kodukäsitööselts ja Holmeni talu sihtasutus – maja hoolega hoidnud.

Esimene omanik, Nils Gislesen Trydal, rajas peale lauda-talli ja küüni ka kahekorruselise aida. Küüni on hilisemad omanikud laiendanud. 20. sajandi alguses ehitas üks omanik peale selle sulastemaja ning üks teine omanik 1918 kahekorruselise rentnikumaja.

Holmeni talu oli 1885. aastani Nils Gislesen Trydali järglaste käes. Siis müüdi see konsul J. W. P. Prebensenile Risørist, kes oli aastaid Risøri suurima kaupluse omanik ning tegutses ka puidukaupmehe ning reederina. Kui Egelandi metallurgiatehas 1884 müüdi, ostis konsul Prebensen mitu metsaga väiketalu Gjerstadi vallas, sealhulgas Holmeni talu. Holmen sai Prebenseni Gjerstadi valduste keskusest. Prebensen tegi talu vanas peahoones nii vähe muudatusi kui võimalik. Ta hankis majja küla pealt vanu esemeid, ja suured toad jäid täiesti vanasse stiili. Konsul Prebensen rajas Gjerstadi esimese suure metsaistanduse. Ta istutas täis umbes 9 hektarit ning kuivendas peale selle 2,5 hektarit sood talu lähedal ning istutas ka sinna metsa. Ta tundis Holmeni majapidamise vastu suurt huvi, ehitas uusi kõrvalhooneid ja tegi suuri kulutusi.

Metsaomand

1911. aastal ostis valdused konsul Axel Heiberg ning jättis selle varsti oma tütrele Ingeborg Fearnlyle ja väimehele Nils Young Fearnlyle. Fearnlyd restaureerisid talu ja nende ajal osteti ka Bjorvasstova. Rajati ka rentnikumaja.

1932. aastal müüdi talu metsaülem Henrik Harboele, hulgikaupmees Emil Steenile ja hulgikaupmees Nicolay Egerile. Valdused hõlmasid siis Gjerstadi vallas umbes 80 ruutkilomeetrit ja Treungeni vallas umbes 50 ruutkilomeetrit. Kokku hõlmasid valdused 54 000 matriklinumbrit. Samal ajal osteti Søndeledi talu, kus oli järve ääres kindel palkide mahalaadimiskoht. Ujutamise kindlustamiseks ehitati umbes 1800 m pikkune impregneeritud puust palgirenn Vinterstøst Lundvannini. Renn avati suure pidulikkusega Gjerstadis mais 1933. Nende omanike ajal ehitati ka Vallemoenisee suur saeveski, kus suvehooajal oli 1930. aastatel tööd umbes 30 mehele.

Nii konsul Prebensen kui ka teised omanikud 1932. aastani võtsid tallu rentnikud ning kasutasid ise kohta suvilana ja jahimajana. Kui omanikuks sai Harboe, Steen ja Egeri äriühing, veetis esimene neist, kes oli väljaõppinud metsaülem, suurema osa aastast Holmenis. 1956. aastal tahtsid omanikud võõrandada kõik uuele äriühingule, kuid riik kasutas oma ostuõigust. Maa renditi, peahoone jäi tühjalt seisma ja talu hakkas alla käima.

Kursusekeskus

1971. aastal sai Aust-Agderi Muuseum teada, et muuseum võib Bjorvasstova üle võtta. Et oli ette näha talu ülejäänud osa müümist, muudeti veel kord Bjorvasstova asukohta. Oli plaanis see Vegårshei valda tagasi viia, kuid see plaan jäi katki.

Holmeni hoonete seisund aina halvenes.

1973. aastal sai Norra Kodukäsitööselts riigimetsade direktoraadilt (Direktoratet for Statens Skoger) 1600 Norra krooni eest Holmeni talu umbes 0,75 hektari maaga ja antikvaarse sisustusega. Talu kordategemiseks oli küll raske raha leida, kuid see õnnestus. Korraldati ruumid kursusekeskuse õpilaste majutamiseks, majapidamiseks ja õppetööks.

Turism

Holmeni talus on nugade püsiekspositsioon, käsitöönäitused, käsitööpood ja kohvik.

Talu lähedal on muistne kultusekoht Horga.

Välislingid

• Foto www.austagderblad.no lehel