Mine sisu juurde

Hoiu-laenuühistu

Allikas: Vikipeedia

Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.[1] Samuti pakub enamik maailma hoiu-laenuühistuid sarnaselt pankadega ka arveldusteenuseid, samas pole hoiu-laenuühistu pank, selle tegevus ei allu finantsinspektsiooni järelevalvele ja hoiustajate varad pole tagatisfondi poolt tagatud.[2] 2020-aastatel mitme ühistu tegevuse lõpetamisel ja liikmetele kahjude tekkimise järel algatati nende üle suurema kontrolli tõhustamise eelnõu.[2][3][4]

Ühistute algne idee seisnes selles, et samas piirkonnas või sama ametit jagavad inimesed korraldavad kitsamas ringkonnas lihtsamalt ja odavamalt finantside vahendust. Oluliseks märksõnaks on omavaheline usaldus, mis põhineb sotsiaalsel kontrollil ehk ollakse kursis üksteise taustaga. Rahandusminister Võrklaeva sõnul (2023. aastal) pole aga paljude ühistute puhul selge, milles seisneb ühistegevus, ja liikmed on sisuliselt tavalised hoiustajad, kes ei osale mingis muus vormis ühistegevuses.[5]

Hoiu-laenuühistute seadus jõustus 1999. aastal ning viimati tehti seaduses olulisi muudatusi 2010. aastal. Selle aja jooksul on ühistute liikmete arv ja varade maht mitmekordistunud. Kui 2010. aasta lõpu seisuga olid ühistud oma eraisikutest liikmetelt kaasanud hoiuseid kahe miljoni euro ulatuses, siis 2023. aastaks on see 91 miljonit eurot.[5]

Mõnel pool annavad hoiu-laenuühistud välja ka alternatiivraha. Eestis tegeleb sellega Tartu Hoiu-laenuühistu, kes on ringlusse lasknud vekslid, mis toimivad liikmetevahelise sooduskaardi ja maksevahendina. [6]

Peale selle võib hoiu-laenuühistu teha oma liikmetega liisingutehinguid ja määratlemata isikute ringile osutada valuutavahetusteenuseid ning vastavate tegevuslubade olemasolul osutada makseteenuseid.[1]

Hoiu-laenuühistu eesmärk on suurendada oma liikmete (ehk klientide, kes on ühtlasi ka ühistu omanikud) heaolu, sh soodustada liikmetevahelist sotsiaalset ning majanduslikku suhtlust. Ühistu omanikud on hoiu-laenuühistu klientidest liikmed, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid selle juhtimisel ja ühistu tegevuse üle järelevalve teostamisel.[viide?]

Hoiu-laenuühistu kasumit võib jaotada liikmete vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas võib manifesteeruda hoiu-laenuühistu jaotatav kasum tasuta arveldamise võimaluses liikmetele. Samuti võivad hoiu-laenuühistud pakkuda kommertspankadega võrreldes kõrgemaid hoiuseintresse või madalamaid laenuintresse.[viide?]

Hoiu-laenuühistu võib kasumit pidevalt liikmete vahel jagada. Hoiu-laenuühistus võib laenude andmise üle otsustamine toimuda kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla, kuid ka riigi) tasandil.[viide?]

Krediidiasutusena tegutsev hoiu-laenuühistu on ühistupank.[viide?]

Hoiu-laenuühistute ajalugu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene hoiu-laenuühistu loodi 1902. aastal Tartus, millele järgnes nii krediidi- kui muude valdkondade ühistute (nt. tarbijate ühistud, piimandusühistud jne) asutamine üle Eesti. 1938. aastaks oli ühistuliste pankade (hoiu-laenuühistute, vastastikuste krediidiühingute, ühispankade) turuosa Eesti üldisel pangandusturul hoiuste osas 52%. Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal. Süsteem likvideeriti täielikult 1949. aastaks. 1990. aastal loodi Eestis esimene sõjajärgne hoiu-laenuühistu – Lääne Hoiu-laenuühistu.[viide?]

Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud

[muuda | muuda lähteteksti]

Äriregistri andmeil tegutses Eestis 18. aprillil 2015. aastal 17 hoiu-laenuühistut:[7]

Ärinimi Äriregistri kood Esmakande aeg Staatus Tegevuspiirkond Registreeritud osakapital (EUR) Hoiuste maht € Laenude maht € Liikmete arv (tk) Interneti aadress
Kodumaa Kapitali Hoiu-Laenuühistu 12782505 14.01.2015 Registrisse kantud Eesti Vabariik 32 000 www.kodumaakapital.ee
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu 12674703 13.06.2014 Registrisse kantud 31 950 www.ere.ee
Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu 10806460 28.09.2001 Registrisse kantud 32 429
Eesti Korteriühistute Hoiu-Laenuühistu 12119210 10.06.2011 Registrisse kantud 33 790 www.yhistupank.ee
Hea Koostöö Hoiu-laenuühistu 12938421 30.10.2015 Registrisse kantud Eesti Vabariik heakoostoo.ee
Intus Hoiu-Laenuühistu[8] 12748028 05.11.2014 Registrisse kantud 31 950 www.intus.ee
Kambja Hoiu-Laenuühistu 10320674 19.11.1997 Registrisse kantud 190 196
Kehtna Hoiu-Laenuühistu 10407990 17.03.1998 Registrisse kantud 465 497
Kesk-Eesti Hoiu-Laenuühistu 11602245 13.03.2009 Registrisse kantud 31 956
Kinnisvara Hoiu-laenuühistu 12348501 19.09.2012 Registrisse kantud 52 000
Leie Hoiu-Laenuühistu 10070303 07.08.1996 Registrisse kantud 53 904
Liivimaa Hoiu-Laenuühistu 11673400 10.08.2009 Registrisse kantud Kustutamishoiatus 32 531
Loo Hoiu-Laenuühistu 10098023 22.01.1997 Registrisse kantud 140 781
Lõuna Hoiu-Laenuühistu 11500817 26.08.2008 Registrisse kantud Kustutamishoiatus Kapital eurodeks konverteerimata
Lääne Hoiu-Laenuühistu 10040288 31.03.1997 Registrisse kantud Kustutamishoiatus 127 823
Maaelu-Edendamise Hoiu-Laenuühistu 10575428 10.09.1999 Registrisse kantud Järvamaa 200 000
Maarjamaa Hoiu-Laenuühistu 12526026 27.08.2013 Registrisse kantud 35 500
Metsa Hoiu-Laenuühistu 11585759 06.03.2009 Registrisse kantud 32 915 www.metsaraha.ee
Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu 12541563 24.09.2013 Registrisse kantud 221 130 www.eestihoius.ee
Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu 10695368 12.10.2000 Registrisse kantud Põlvamaa 128 000 www-hoius.ee
Raha Hoiu-Laenuühistu 12569596 13.11.2013 Registrisse kantud 31 950
Saaremaa Hoiu-Laenuühistu 10624463 17.12.1999 Registrisse kantud Saaremaa 110 930
Tallinna Hoiu-Laenuühistu 11961369 01.07.2010 Registrisse kantud 198 574
Tartu Hoiu-Laenuühistu 11319532 28.12.2006 Registrisse kantud Eesti Vabariik 550 000 www.ühistupank.ee

Tegevuse on lõpetanud likvideerimise läbi Virumaa Hoiu-laenuühistu, NSCB Hoiu-laenuühistu, Jõgeva Hoiu-laenuühistu ja Ökobank Viiratsi Hoiu-Laenuühistu; pankroti läbi Võru Hoiu-laenuühistu ja Harju Hoiu-laenuühistu, ERIAL, Eesti Areng.[9][3]

Regulatsiooni reform

[muuda | muuda lähteteksti]

ERIAL-i ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhtumid motiveerisid selliste asutuste tegevuse regulatsiooni reformi algatama, kuna senini puudus nende üle järelevalve ja hoiustajate raha pole piisavalt kaitstud. Kavas oleva seadusmuudatuse eelnõu kohaselt järgi saavad ühistud, mis soovivad hoiuste kaasamisega jätkata, tegutseda alates 2029. aastast üksnes panga või ühistupanga vormis.[5]

ERIAL-i juhtum

[muuda | muuda lähteteksti]

2024. aastal mõisteti Harju maakohtus süüdi hoiu-laenuühistu ERIAL-i juht Ilja Djagelev investeerimiskelmuses, omastamises ja altkäemaksu andmises, süüdi mõisteti ka tema kaasa, juhatuse liige Daniela Dalberg-Djagelev, sõber Daniel Nevski, kelle firma Transpire kaudu ERIAL-ist raha välja kanditi.[10][11] Süüdistuse kohaseltl tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta, seda muuhulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus laene. Omastamise süüdistus esitati selles, et Ilja Djagelev, Daniela Dalberg-Djageleva, Daniel Nevski ja Transpire OÜ omastasid Sofja Pevzner-Belošitski kaasabil kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot.[12]

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotistumine

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aastal pankrotistunud ühistust kadus ligi 16 miljonit eurot ja ligi tuhat hoiustanut võivad oma rahast ilma jääda. Ühistu juht Maksim Sorokin võttis ajakirjanduse andmetel oma ettevõtetele ühistult laene odavama intressiga kui ühistu oma hoiustajatele pakkus.[13][14] Pankrotihaldur leidis aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist püramiidskeemiga – hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud olid antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.[15][16] Keskkriminaalpolitsei uurib juhtumit majanduskuriteona.[17]

Hoiu-laenuühistud mujal maailmas

[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu

[muuda | muuda lähteteksti]

Leedus tegutses 2011. aasta aprilli lõpu seisuga 71 hoiu-laenuühistut (kredito unija), millest 62 kuulusid hoiu-laenuühistute keskühistusse Lietuvos centrinė kredito unija (LCKU). LCKU liikmesühistutel oli liikmeid kokku 2011. aasta aprilli lõpus 116 000, nendest 2400 olid juriidilised isikud. 2011. aasta jaanuaris aprillini teenis LCKU 1,3 miljonit litti kasumit võrreldes 2010. aasta sama aja 4,2 miljoni litise kahjumiga. LCKU varad kasvasid 2011. aasta esimese nelja kuuga 32 protsendi võrra 1,3 miljardi litini. Hoiuste hulk kasvas samal perioodil 31 protsendi võrra 1,1 miljardi litini ja laenuportfell 27 protsendi võrra 721,1 miljoni litini.[18]

Saksamaa

[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest hoiu-laenuühistute liikmed.[viide?]

Ameerika Ühendriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.[viide?]

1980.–1990. aastatel aset leidnud kriisis (inglise keeles savings and loan crisis, S&L crisis) muutus maksejõuetuks 747 hoiu-laenuühistut (savings and loan associations) kokku 3234 säärasest Ameerika Ühendriikides tegutsenud ühistust.[viide?]

Hoiu-laenuühistute päästmist korraldanud Resolution Trust Corporationi hinnangul 1995. aasta 31. detsembrist läks maksejõuetute ühistute päästmine maksma 87,9 miljardit dollarit. Hoiu-laenuühistutest alguse saanud kriis võis põhjustada USA finants- ja kinnisvaraturu nõrgenemise, mis viis USA majanduse aastail 1990–1991 langusse. Aastal 1991 ehitati USA-s 1 miljon uut eramut võrreldes 1986. aastal ehitatud 1,8 miljoni uue eramuga – see oli toona madalaim tase Teisest maailmasõjast saati.[viide?]

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Savings and loan crisis seisuga 4. juuli 2011.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Hoiu-laenuühistu seadus. Riigi Teataja. (Kasutatud 4. juulil.)
  2. ↑ 2,0 2,1 "Pangad, hoiu-laenuühistud ja makseteenused". Rahandusministeerium. Vaadatud 20. aprillil 2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 Vedler, Sulev (18. aprill 2023). "Jõukas vanapaar pidi oma säästude tagasisaamiseks lubama, et vaikivad juhtunust igavesti". Eesti Ekspress. Vaadatud 20. aprillil 2023.
  4. ↑ "Riik kavatseb hoiu-laenuühistud tugevama kontrolli alla võtta". ERR. 14. detsember 2022. Vaadatud 20. aprillil 2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 ERR, Mart Võrklaev, rahandusminister (Reformierakond) | (21. august 2023). "Mart Võrklaev: inimeste raha kaitsmiseks vajame hoiu-laenuühistute reformi". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  6. ↑ [1]. Eesti veksel
  7. ↑ [2]. Äriregistri teabesüsteem
  8. ↑ "Pankrotioht: järjekordne ühistu on jännis väljamaksetega hoiustajatele". Äripäev. Vaadatud 18. märtsil 2024.
  9. ↑ Selgitused hoiu-laenuühistute koondbilansi tabelile. Eesti Panga koduleht.
  10. ↑ ERR (15. jaanuar 2024). "Kohus mõistis Eriali juhi vangi". ERR. Vaadatud 15. jaanuaril 2024.
  11. ↑ ""Ma ei tea, mida veel valetada, kus, kuidas?" Hoiustajatelt võeti säästud pidevate kokkumängudega". Äripäev. Vaadatud 1. märtsil 2024.
  12. ↑ "Kohus mõistis ERIALi niiditõmbaja vangi". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 15. jaanuaril 2024.
  13. ↑ ERR (12. juuli 2022). "Pettusekahtlusega hoiu-laenuühistu juht ootab menetluse lõppu vabaduses". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  14. ↑ "EESTI ARENGU HOIU-LAENUÜHISTU KRAHH! Kas pankrotihalduril õnnestub tagasi võita välja skeemitatud 17 miljonit eurot? Mida peavad tegema hoiustajad?". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  15. ↑ ERR (5. oktoober 2022). "Järjekordse hoiu-laenuühistu pankrot võib tuhat inimest rahata jätta". ERR. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  16. ↑ "Eesti Arengu tavatu pankrotiasi: ühistu juht nõuab haldurilt raha". Äripäev. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  17. ↑ "17 miljonit eurot kadus jäljetult: Eesti Arengu hoiulaenu-ühistu eksjuht pakub vähestele hoiustajatele 10 protsenti rahast tagasi". Eesti Ekspress. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
  18. ↑ Lietuvos centrinės kredito unijos narių kredito unijų pelnas šiemet siekė 1,3 mln. litų. Baltic News Service'i uudis, 17. mai 2011. (Kasutatud 7. juulil 2011.)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hoiu-laenuühistu&oldid=6738278"