Hiina pajud

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Hiina pajud on Hiinas kasvavad paju perekonna liigid.

Hiinas kasvavate pajuliikide arv varieerub eri allikates, kuid see on vahemikus 255–270 pajuliiki.

• Salix alatavica Kar. et Kir ex Stschegl (põõsas)
• Salix alba L. (puu)
• Salix alfredii Goerz et Rehder (põõsas või puu)
• Salix alfredii var. fengxianica (N.Chao) G.H.Zhu (põõsas või puu)
• Salix annulifera C. Marquand et Airy Shaw (põõsas)
• Salix annulifera var. dentata S.D.Zhao (põõsas)
• Salix annulifera var. glabra P.Y.Mao et W.Z.Li (põõsas)
• Salix annulifera var. macroula C. Marquand et Airy Shaw (põõsas)
• Salix anticecrenata Kimura (põõsas)
• Salix arctica Pall. (põõsas)
• Salix argyracea E.L.Wolf (põõsas)
• Salix argyrophegga C.K.Schneid. (põõsas või puu)
• Salix araeostachya C.K.Schneid. (põõsas või puu)
• Salix argyrotrichocarpa C.F.Fang (põõsas)
• Salix atopantha C.K.Schneid. (põõsas)
• Salix babylonica var glandulipilosaP.Y.Mao et W.Z.Li (puu)
• Salix balansaei var hunanensisN Chao (puu)
• Salix bangongensis C.Wang et C.F.Wand (puu)
• Salix balfouriana C.K.Schneid. (põõsas või puu)
• Salix berberifolia Pall. (põõsas)
• Salix bikouensis Y.L.Chou (põõsas või puu)
• Salix bhutanensis Flod. (põõsas või puu)
• Salix bistula Hand.-Mazz (põõsas)
• Salix blakii Goerz (põõsas)
• Salix blondiana Seemen ex Diels (põõsas või puu)
• Salix boseensis N.Chao (põõsas)
• Salix brachista var. integra C.Wang et C.F.Fang (põõsas)
• Salix brachista var. pilifera N. Chao (põõsas)
• Salix burqinensis C.Y.Yang (puu)
• Salix caesia Vill. (põõsas)
• Salix calyculata Hook. f. ex Andersson (põõsas)
• Salix calyculata var. gongshanica C.Wang et C.F.Fang (põõsas)
• Salix capitata Y.L. Chou et Skvortsov (puu)
• Salix caprea L. (puu või põõsas)
• Salix carmanica Bomm. (põõsas)
• Salix cathayana Diels (põõsas)
• Salix capusii Franch. (põõsas)
• Salix caspica Pall. (põõsas)
• Salix cavaleriei H.Lev. (puu)
• Salix chaenomeloides Kimura (puu)
• Salix characta C.K.Schneid. (põõsas)
• Salix cheilophilaC.K.Schneid. (põõsas või puu)
• Salix cheilophila var. microstachyloides(C.Wang et P.Y.Fu) C.Wang et C.F.Fang (põõsas või puu)
• Salix chaenomeloides var glanulifolia(C.Wang et C.Y.Yu) (puu)
• Salix chekiangensis W.C.Cheng (puu)
• Salix chienii W.C.Cheng (põõsas või puu)
• Salix chienii var. pubigeraN.Chao (põõsas või puu)
• Salix chikungenisis C.K.Schneid. (põõsas)
• Salix chikungenisis var. pubigeraN. Chao (põõsas või puu)
• Salix cinerea L. (põõsas)
• Salix chingiana K.S.Hao ex C.F.Fan et A.K.Skvortsov (puu)
• Salix clathrata Hand.-Mazz. (põõsas)
• Salix coggygria Hand.-Mazz. (põõsas)
• Salix crenata K.S.Hao ex C.F.Fang et A.K.Skvortsov (põõsas)
• Salix cupularis Rehder (põõsas)
• Salix cupularis var acutifoliaS.Q.Zhou (põõsas)
• Salix contortiapiculataP.Y.Mao et W.Z.Li (põõsas)
• Salix cyanolimneaHance (põõsas või puu)
• Salix divergentistylaC.F.Fang (põõsas või puu)
• Salix donggouxianicaC.F.Fang (põõsas)
• Salix dunniiC.K.Schneid. (põõsas või puu)
• Salix doiiHayata (põõsas)
• Salix driophilaC.K.Schneid. (põõsas)
• Salix eriocarpaFranch. et Sav. (põõsas või puu)
• Salix eriocladaH.Lev. et Vaniot (põõsas või puu)
• Salix eriostachyaWall. ex Andersson (põõsas)
• Salix ernestiiC.K.Schneid. (põõsas)
• Salix etosiaC.K.Schneid. (põõsas või puu)
• Salix fargesiiBurkill. (põõsas või puu)
• Salix fargesii var. kansuensis(K.S.Hao ex C.F.Fang et A.K.Skvortsov) G.H.Zhu (põõsas või puu)
• Salix faxonianoidesC.Wang et P.Y.Fu (põõsas)
• Salix fengianaC.F.Fang et C.Y.Yang (põõsas)
• Salix fengiana var. gymnocarpaMao et W.Z.Li (põõsas)
• Salix fedtschenkoiGoerz (põõsas)
• Salix flabellarisAndersson (põõsas)
• Salix floccosaBurkill (põõsas)
• Salix floderusiiNakai (põõsas)
• Salix fulvopubescensHayata (põõsas või puu)
• Salix gilashanicaC.wang et P.Y.Fu (põõsas)
• Salix glareorumMao et W.Z.Li (põõsas)
• Salix glaucaL. (põõsas)
• Salix gordejeviiY.L.Chang et Skvortsov (põõsas)
• Salix gracilior (Siuzew) Nakai (põõsas)
• Salix gracilistylaMig. (põõsas)
• Salix guebriantianaC.K.Schneid. (põõsas)
• Salix gyamdaensisC.F.Fang (põõsas)
• Salix gyirongensisS.D.Zhao et C.F.Fang (põõsas)
• Salix haoanaFang (põõsas)
• Salix inamoenaHand.-Mazz (põõsas)
• Salix insignisAndersson (põõsas või puu)
• Salix integraThunb. (põõsas)
• Salix jinchuanicaN.Chao (põõsas)
• Salix jingdongensisC.F.Fang (põõsas)
• Salix jishiensisC.F.Fang et J.Q.Wang (puu)
• Salix juparicaGoerz ex Rehder et Kobuski (põõsas)
• Salix juparica var. tibetica(Goerz ex Rehder et Kobuski) C.F.Fang (põõsas)
• Salix kamanicaC.Wang et P.Y.Fu (põõsas)
• Salix kangensisNakai (puu) ...

Pekingis toimunud 2008. aasta suveolümpiamängude ajaks istutasid paljud hiinlased, loomaks mängudele sobilikku keskkonda papleid ja pajusid.

Maailma suurimad looduslikud pajustikud on FAO andmetel (2009) Hiinas.

Kasutus

On tõendeid selle kohta, et 400 aastat enne Kristust soovitati kraavide stabiliseerimiseks kasutada pajusid.

Chhi Min Yao Shu 'is tunnistatakse nelja pajuliiki.

Emil Bretschneider (Dorpati/Tartu Ülikooli lõpetanu) oma raamatus "History of European Botanical Discoveries in China", et babüloni remmelgas on ilmselt sama liik kes kasvas neil ka Inglismaal ja Shang hai ja selle ümbruse jõgede ja kanalite kallastel ning hiinlaste aedades on puu tavaline. Whampoa#s kohtus ta pajuga, keda hiinlased kutsusid sighing pajuks. Ning po's aga on babüloni remmelgaid istutatud haudade ümber.

Ka Hiinas on hübriidide tõttu pajuliikide koguarvu raske hinnata, Lee Shunneh'ing (1973) annab Hiinas pajuliikide arvuks 173, Wu ja Raven (1999) aga Hiina endeemide arvuks 189.

Hiljuti mõnes Lääne muuseumis tehtud Hiinast pärit piltide/skulptuuride analüüs (Amsterdamis asuva Rijksmuseumi ja Zürichis asuva Rietberg Museumi Guanyini kujud) näitas, et nende valmistamisel on kasutatud paju (täpsem pajuliik 255 seas määramata, arvatakse, et Salix babylonica või Salix pendula/capreae) ja mitte majandusliku otstarbe tõttu vaid usulistel kaalutlustel, kuivõrd pajuoks on Guanyini üks põhilisi atribuute.