Herbert Konstantin Johannes Lieberg
Herbert Konstantin Johannes Lieberg (30. detsember 1890/11. jaanuar 1891 Tallinn – 30. detsember 1949 Bethel) oli Eesti vaimulik.
Lieberg õppis aastatel 1899–1903 Jucumi erakoolis, aastatel 1903–1909 Tallinna Nikolai Gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1909–1913. Prooviaastal oli ta Ambla Maarja koguduses (Johannes Theodor Willbergi juures), Järva-Madise Püha Matteuse koguduses (Arnold Theodor Benjamin Wieckmanni juures), Viru-Nigula koguduses (Max Reinhold Krause juures) ja Tallinna Püha Vaimu koguduses (Friedrich Frommhold Wieckmanni juures). Ordineeriti 27. aprillil 1914 Riias õpetajaks.
Oli aastatel 1914–1919 Pöide ja Saaremaa Jaani koguduse õpetaja. Aastatel 1919–1922 oli ta Nissi Maarja koguduse õpetaja. Aastatel 1922–1930 oli ta Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja (hooldades aastatel 1923–1930 Kärla Maarja-Magdaleena kogudust). Aastal 1931 oli ta Eestimaa sisemisjoni rändjutlustaja ja Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Roderich Bidderi isiklik adjunkt.
Lahkus aastal 1931 Saksamaale. Oli aastatel 1931–1934 vaimulikuks Prosekenis (Weimari lähedal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Aastatel 1934–1938 oli ta vaimulikuks Arnshagenis (praegu Charnowo, Słupski maakonnas, Pomorze vojevoodkonnas, Poolas), aastatel 1938–1943 oli ta vaimulikuks Cuxhavenis (Alam-Saksi liidumaal). Aastatel 1943–1949 oli ta vaimulikuks Trebelis (Lüchow-Dannenbergi kreisis, Alam-Saksi liidumaal). Suri aastal 1949 Bethelis, Saksamaal[1][2][3].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli kaks korda abielus, teise abikaasa isa oli Martna Püha Martini koguduse õpetaja Gustav Albert Haller. Tema poeg Hellmut Ottomar Friedrich Lieberg oli vaimulikuks mitmes kohas Saksamaal, poeg Godo Lieberg oli klassikalise filoloogia professor; vennapoeg Burchard Lieberg oli vaimulikuks Eestis ja Saksamaal ning oli Eesti abistamise ühingu "Estlandhilfe" rajaja.