Henry Kissinger
Henry Kissinger | |
---|---|
56. Ameerika Ühendriikide riigisekretär | |
Ametiaeg 22. september 1973 – 20. jaanuar 1977 | |
Eelnev | William P. Rogers |
Järgnev | Cyrus Vance |
8. Ameerika Ühendriikide julgeolekunõunik | |
Ametiaeg 20. jaanuar 1969 – 3. november 1975 | |
Eelnev | Walt Rostow |
Järgnev | Brent Scowcroft |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Heinz Alfred Kissinger |
Sünniaeg |
27. mai 1923 Fürth, Baieri, Weimari vabariik (tänapäeva Saksamaa) |
Surmaaeg |
29. november 2023 (100-aastaselt) Kent, Connecticut |
Erakond | Vabariiklik Partei |
Abikaasa |
Ann Fleischer (1949–1964) Nancy Maginnes (1974–) |
Lapsed | 2 last |
Alma mater |
New Yorgi linnakolledž Lafayette'i kolledž Harvardi ülikool (BA, MA, PhD) |
Tunnustus | Nobeli rahuauhind jpm |
Autogramm | |
Sõjaväeline karjäär | |
Truudusvanne | Ameerika Ühendriigid |
Teenistus | Ameerika Ühendriikide armee |
Teenistusaeg | 1943–1946 |
Auaste | Seersant |
Üksus(ed) | 970. vastuluurekorpus |
Sõjad/lahingud | Teine maailmasõda |
Autasud | Bronze Star |
Henry Alfred Kissinger (sündinud Heinz Alfred Kissinger; 27. mai 1923 Fürth, Saksamaa – 29. november 2023 Kent, Connecticut, USA) oli Saksamaa juudi päritolu Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat (1973).
Aastatel 1973–1977 oli ta Ameerika Ühendriikide riigisekretär. Pooldas pingelõdvendust (détente) Nõukogude Liiduga, samas mängis ka juhtrolli suhete taastamisel Hiina RV-ga ja arengut USA-Hiina strateegilise partnerluse suunas (mis tugines mõlema poole ühisele huvile: piirata NSV Liidu mõju maailmas).[1]
1994. aastal ilmus tema raamat "Diplomaatia", ulatuslik ülevaade diplomaatia ajaloost. Kissinger lähtus rahvusvaheliste suhete realistlikust koolkonnast, keskendudes mõistete "riiklik huvi" ja "reaalpoliitika" arengule. Raamat on saanud selle valdkonna tüvitekstiks.[2]
Kissinger oli pool sajandit USA kõige mõjukam välispoliitik.[3] Suurte riikide regionaalpoliitika vaate esindajana jagas ta maailma tugevamate mõjusfäärideks.[4]
Davosi majandusfoorumil 24. mail 2022 soovitas ta sõja lõpetamise ettekäändel loobuda Ukrainal osadest oma territooriumitest.[5]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 – Nobeli rahuauhind[6][7]
- 1987 – Karl Suure auhind[8]
- 2016 – valiti Venemaa Teaduste Akadeemia välisliikmeks[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Award ceremony speech". Nobel Prize Outreach AB. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2007. Vaadatud 31. detsembril 2006.
- ↑ "Kissinger's 'Diplomacy'". The New York Times. 1. mai 1994.
- ↑ "TRIP Snap Poll III: Seven Questions on Current Global Issues for International Relations Scholars" (PDF). Lk 9. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 30. november 2023. Vaadatud 30. novembril 2023.
- ↑ Pagliarini, Andre (30. november 2023). "The Banality of Henry Kissinger". NACLA (inglise). Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ Bilefsky, Dan (24. mai 2022). "Kissinger suggests that Ukraine give up territory to Russia, drawing a backlash". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Henry Kissinger – Facts". Nobel Prize Outreach AB (Ameerika inglise). 2024. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ Feldman, Burton (2000). The Nobel Prize: A History Of Genius, Controversy, and Prestige. Arcade Publishing. Lk 16. ISBN 978-1-55970-537-0.
Two members publicly resigned when the peace prize was awarded to Henry Kissinger and Le Duc Tho in 1973 for a cease-fire in the Vietnam War.
- ↑ "Laureates". www.karlspreis.de. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
- ↑ "Henry Kissinger Elected Member of Russian Academy of Sciences". The Moscow Times (inglise). 28. oktoober 2016. Vaadatud 21. jaanuaril 2024.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Diplomaatia" (Tallinn: Varrak 2000) ISBN 9985-3-0256-7
- Klitzing, Holger (2007). The Nemesis of stability: Henry A. Kissinger's ambivalent relationship with Germany. Mosaic. Trier: WVT, Wiss. Verl. Trier. ISBN 978-3-88476-942-3.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koduleht
- Henry Kissinger andmekogus IMDb (inglise)
- Sõnavõtud C-SPANis
Tsitaadid Vikitsitaatides: Henry Kissinger |