Helmut Idarand

Helmut Idarand (kuni 26. juulini 1935 Helmuth Ingeland; 20. juuli 1929 Põllküla, Kloostri vald – 15. mai 1993 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane.

Ta õppis Paldiski algkoolis, lõpetas 1949. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1954. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia zootehnikuna ning omandas 1964. aastal põllumajanduskandidaadi kraadi.

Idarand töötas aastatel 1953–1993 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis, olles 1966–1986 ja 1990–1993 veisearetusosakonna juhataja. Talle omistati 1956. aastal noorem- ja 1971. aastal vanemteaduri kutse. Tema juhendamisel ja osavõtul täiustati eesti punast veisetõugu (aretuskomponendina kasutati uusi suure piimajõudlusega punaseid veisetõuge), loodi pullide valiku, kasvatamise ja hindamise meetodid, rajati noorpullikasvandusi, korraldati veiste jõudluskontrolli ja hakati aretusarvestust tegema arvuti abil. Ta süstematiseeris nüüdisaegse eesti punase veisetõu liinidesse ja sugulasrühmadesse, uuris punaste veisetõugude genealoogiat, korraldas aastatel 1960–1993 veiste jõudluskontrolli aastaraamatute väljaandmist, koostas veiste jõudluskontrolli juhendeid (1969, 1981, 1993), avaldas üle 150 töö. Tema juhendamisel kaitsti 6 kandidaaditööd. Ta oli Eesti Punase Karja Tõuaretusnõukogu juhatuse aseesimees, Üleliidulise Punaste Tõugude Aretuskeskuse metoodikanõukogu liige ning Eesti Teaduste Akadeemia geneetika ja selektsiooni probleemnõukogu liige.

Tunnustus

• 1972 Nõukogude Eesti preemia
• 1981 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1985 Eesti NSV riiklik preemia