Mine sisu juurde

Helmi Jansen

Allikas: Vikipeedia

Helmi Jansen (neiupõlvenimega Helmi-Maria Tamman, 1908–1920 Helmi Press; 15. märts 1889 Viljandi5. märts 1960 Tallinn) oli eesti ajakirjanik, tõlkija ja poliitik.[1]

Lõpetas Tallinna linna kõrgema tütarlaste kooli.[2] Peterburi konservatooriumis aastatel 19151917[2] laulmist õppides oli Helmi Jansen üks eestlastest, kes korraldas 27. märtsil 1917 Peterburis eesti meeleavalduse.[3]

Eesti Sotsiaaldemokraatilise Tööliste Partei nimekirjas valiti ta Eesti Asutavasse Kogusse, kus ta muuhulgas kirjutas alla ka mõisate võõrandamise aktile. Samuti valiti ta Tallinna linnavolikokku.[1]

1919. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanike Liidu esimese juhatuse liikmeks, liidu liikmeks jäi ta 1928. aastani. 1923–1930 oli ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu juhatuse liige.[1]

Peterburis elades töötas ta mõnda aega väljaandes Pealinna Teataja. Hiljem Tallinna asunult jätkas ajakirjanikutööd väljaandes Sotsiaaldemokraat ja hiljem ajalehes Rahva Sõna, aastatel 1923–1925 oli ta ajakirja Ronk toimetaja.[2]

Ta oli naisõiguslane.

Helmi Janseni teine abikaasa oli maalikunstnik August Jansen, nende tütred olid ajaloolane Ea Jansen ja Loo Jansen (1927–1944).

  1. 1,0 1,1 1,2 Helmi Janseni elulugu Rahvusraamatukogu kodulehel
  2. 2,0 2,1 2,2 "Helmi Jansen 50-aastane". Päewaleht. 14. märts 1939. Vaadatud 14.02.2019.
  3. "Teravaima sulega eesti naine. Helmi Janseni juubel" Uus Eesti, nr. 73, 15 märts 1939
  4. Vabariigi Presidendi Kantselei. "Teenetemärkide kavalerid. Helmi Jansen". Teenetemärkide kavaleride andmekogu. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.02.2019. Vaadatud 14.02.2019.
  • "Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940". Koostaja Epp Lauk. Tartu 2000
  • "Eesti rahva elulood" I osa. Koostaja Rutt Hinrikus. Tallinn 2003

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]